Malluka beebiblogi

Malluka beebiblogi: kes on kasvatamatud lapsed? (15)

Mariann Kaasik, 26. august 2014, 17:56
 PantherMedia / Scanpix
Eks see ole vist nii, et nagu minus ärkab emalõvi selle peale, kui minu lapsele füüsiliselt haiget tehakse, ärkab see vanemate laste emadel ka siis, kui neile öelda, et nende lapsed on kasvatamatud või halvasti kasvatatud.

Täitsa loogiline, mina ka ei tahaks, et keegi Mari kohta niimoodi ütleks. Selle pärast ma teengi kõik enese võimuses oleva, et keegi ei peakski mulle kunagi niimoodi ütlema. Aga mida loen mina kasvatamatuks lapseks?

Samal teemal

Noh: kui laps röögib hüsteeriliselt ja ei lõpeta, kui teda palutakse. Palusin muidugi mina, mitte lapse ema.  Kui laps ronib mööda seinariiulit üles, mina ütlen, et see on väga logu riiul ja võib katki minna, ei tee ema teist nägugi. Kui laps leiab kõrgemalt kommipaki ja kukub neid küsimata vitsutama, ütleb ema, et okei, ühe võid võtta. Laps võtab teise. Okei, ühe võid siis veel võtta. Ja niimoodi mõnda aega jutti.

Kui laps kisub võõra beebi suust luti välja ja topib seda endale suhu, ema ei kosta sõnagi ka siis, kui beebi ema päris pahaselt palub enda last kontrollida. Kui laps hüppab voodi peal üles-alla, mille peal magab paarikuune imik. Halvimal juhul KAKS last hüppavad su beebi kõrval üles-alla. Hüüad laste emale, et kutsu nad ära. Kas ta teeb seda? Oh ei, ta vist ei kuulnudki.

Kui öelda, et palun ära mine tagatuppa, tita magab seal ja laps ikka naeratusega sinna sada korda läheb, siis lõpuks hakkab närv mustaks minema.

Siis võtab laps harja ja taob mu kassi sellega vastu pead. Korduvalt. Lõpuks läks Joss talle muidugi kallale, aga ma läheks vast kah, kui keegi mind harjaga pähe peksaks.

Jah, ma olen päriselt sellise lapse ja sellise lapsevanemaga kokku puutunud. Kui ma esimene kord olin veel vait ja ei öelnud midagi, siis kui teine kokkupuude nendega lõppes juba sellega, et minu last küünistati näost (vanemaid muidugi juures ei olnud) ja siis läksin ma ikka väga vihaseks. Muidugi arvavad need vanemad, et nad ei ole midagi valesti teinud. Lapsed olevadki küla peal ülemeelikumad, kodus on nad ideaalsed. Lasteaias ka kellelgi kaebusi pole. No ma ei tea miks, aga ma ei suuda seda paraku uskuda.

Ma mõistan, et väiksed lapsed teevad mänguhoos asju ja kõike võib juhtuda, paraku olen ma vist "ära hellitatud" sõbrannaga, kellel on maailma viisakaim laps, muuseas ka peaaegu kolme aastane, nagu eelpool mainitud laps. Ta küsib isegi luba, et kas tohib titale mänguasi tagasi anda, kui see on maha kukkunud. Kui tema peaks mu last näost küünistama, siis oleks see ilmselgelt õnnetus ja mu reaktsioon oleks teine. Kui aga lapsevanem eitab probleemi, siis on see minu meelest juba omaette piisavalt suur probleem nende peres.

Mis teie arvate, kas on õigus öelda teisele inimesele, et tal on kasvatamatud lapsed? Mida teie liigitate kasvatamatuteks lasteks? See pereema ka väitis, et ma olen asjadest valesti aru saanud, sest loomulikult muudab beebi ta lapsed nii “õnnelikuks, et tehakse igast imelikke asju”. Muul ajal olevat nad 100% hästi käituvad lapsed ja mingeid probleeme ei ole. Kas see tundub usutav?

15 KOMMENTAARI

7
7-lapse ema 28. august 2014, 18:38
Meie õnneks selliste vanematega läbi ei käi kellel on kasvatamatud lapsed.
m
mari 28. august 2014, 09:03
Terve talupojamõistus on väheseks jäänud. Nagu vaimse puudega oleksid kõik need lapsevanemad.
Minu jaoks on kõik selge. Kui ebaadekvaatselt käitutakse, olukord on ohtlik või piinlik, ebameeldiv- kohe sekkun, kui vaja, ka füüsiliselt. Kord olgu majas ja kõik.
Loe kõiki (15)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee