Ilm ja loodus

Tartu Ülikooli teadlane avastas, et maailmas on järvesid kolm korda vähem kui arvati (2)

Toimetas Kristin Aasma, 26. august 2014, 12:16
JärvFoto: Priit Pullerits / Postimees
Tartu Ülikooli teadlane Tiit Kutser luges koostöös välisteadlastega ükshaaval kokku kogu maailma järved ning leidis, et maailmas on tegelikult ligi kolm korda vähem järvi kui seni statistiliste hinnangute põhjal arvatud. Samas on järvede kogupindala suurem kui arvutuslike meetodite alusel arvati.

"Leidsime, et maailmas ei ole mitte 304 miljonit järve, vaid ainult 117 miljonit," tõi koostöös Rootsi, Prantsusmaa ja USA teadlastega avastuse teinud Tartu Ülikooli mereinstituudi kaugseire ja mereoptika juhtivteadur Tiit Kutser välja olulisima leiu.

Seetõttu kombineerisid teadlased satelliidipilte teiste satelliidiandmete põhjal loodud maakera detailse kõrgusmudeliga ning kasutasid lisaks pilditöötlusmeetoditele ka GIS-tööriistu ning erinevaid matemaatilisi meetodeid.

"Arvestasime järvena kõiki veekogusid, mis on suuremad kui poolteist olümpiabasseini ning analüüsisime, kuidas on järved maakeral jaotunud näiteks laiuskraadi ja kõrguse järgi," selgitas Kutser. Selliste, vähemalt 0,002 ruutkilomeetri suuruste järvede kindlakstegemiseks tuli kogu maismaa pind analüüsida 14 meetri lahutusega satelliidipilte kasutades.

Järvede kokku lugemine on üks osa Kutseri ja kolleegide tehtavast uurimistööst, mille eesmärk on lahendada globaalse süsinikuringe küsimusi. "Kui eelmine Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) aruanne sisuliselt ignoreeris jõgesid ja järvesid, käsitledes neid lihtsalt süsiniku maismaalt ookeanidesse transportijatena, siis värskes aruandes on järvedel juba suur roll globaalses süsinikuringes," rääkis Kutser.

Tänu järvede tegeliku arvu ja pindala paika panemisele ning uutele satelliitidele on uurijatel nüüd võimalik lähiaastatel täpsemini hinnata järvede vees leiduva süsiniku hulka. Nii on võimalik saada palju täpsem hinnang maailma järvedes leiduva vee koguse kohta, hinnata ümber järvedest atmosfääri lenduva metaani ja süsihappegaasi kogused ning saada ligikaudseid hinnanguid isegi kalade hulga kohta maailma järvedes. Just sellised analüüsid on Tiit Kutseri ja tema kolleegide lähikuudel plaanides.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee