Eesti uudised

Hardo Aasmäe: väljaränne suretab majandust ja toob pruudipõua (27)

Toimetas Kristin Aasma, 26. august 2014 11:49
Majandusgeograaf Hardo AasmäeFoto: TEET MALSROOS
"Töökäte vähenemine toob kaasa nii pruudipõua kui ka iibelanguse," ennustab majandusgeograaf Hardo Aasmäe ajalehes Pealinn. Viimase 13 aastaga on tööealiste inimeste arv Eestis kahanenud rohkem kui 83 000 inimese ehk ligi Tartu suuruse linna võrra.

Eriti kiiresti on langenud sündide arv viimasel kolmel aastal, näiteks sündis mullu üle 2000 lapse vähem kui 2010. aastal. 13 aastaga on riik kaotanud 83 800 tööealist inimest. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil on tööhõive vähenemise üks peapõhjusi väljaränne. Samas palkavad ettevõtjad üha vähem töökäsi, sest püüavad tööjõukulusid kokku hoida. Hoolimata töökäte puudusest vaevab Eestit samas ka pikaajaliste töötut suur arv.

Samal teemal

"Töövõimelise elanikkonna vähenemine on alati halb," nentis majandusgeograaf Hardo Aasmäe. "Miks? Ühiskonna ressurss jääb väiksemaks, sest uusi väärtusi loob ju vaid töötav inimene."

Millega Eesti oma riiki üles ehitab, kui järjest vähem on nii töötajaid kui ka tarbijaid, kes kaupu ostaksid?

Kõige tähtsam küsimus on aga Aasmäe sõnul see, kes riigist välja rändavad. "Kui tegu on inimestega, kes siirduvad välismaale õppima eesmärgiga pärast tagasi tulla, on see positiivne," rääkis Aasmäe. "Kui aga välja rändavad sünnitusealised naised, on asi väga halb. Sündimus oma riigis väheneb veelgi ja naised tuleb tulevikus importida. Tekib pruudipuudus! Kui oma küla tüdrukuid pole enam võtta, tuleb tuua naaberkülast."

Aasmäe tõi näiteks 1930ndate Austraalia, mis hakkas soosima noorte naiste väljarännet Euroopast. "Euroopast saabunud laevu kutsuti toona lausa pruudilaevadeks," rääkis ta. "Minu jaoks ongi väljarände juures iibeprobleem kõige murettekitavam."

Eriti kiiresti on sündide arv langenud viimasel kolmel aastal. Nii näiteks sündis statistikaameti andmeil mullu enam kui 2000 last vähem kui 2010. aastal. Et tööjõupuudus on saanud probleemiks kõigil tegevusaladel ka maal, seda kinnitab maaülikooli 2012. aasta uuring. "Võrreldes Põhja-Eesti ettevõtjatega oli kõigil teiste piirkondade ettevõtjail probleeme tööjõu kättesaadavusega," seisab uuringus.

Talunik: ei ole töökäsi ega ostjaid

Raplamaa talunik Ainu Nurmeleht kurtis nii töökäte puuduse kui ka toodangu ülejäägi üle, sest külad on inimestest tühjaks jooksnud.

"Olen meie kandi viimane põlistalunik! Kõik on tühi! Vaid mõni talu on jäänud suurema tee äärde," rääkis eluaeg loomapidamisega tegelenud Nurmeleht. "Kuid maal oleks tööd küll neile, kes vaid käsi mullaseks teha ei karda!"

"Maainimestel pole ju raha!" ütles Nurmeleht. "Küla tühi, ostjaid pole! Pealegi on praegu loomade tapamajja viimise tasu nii kõrge, et enamus tulust lähebki selle peale. Nii et loomi ei tasugi pidada, tapamajad koorivad tulust kaugelt üle poole endale! Kel vähegi võimalik, viib loomad teiste riikide tapamajadesse, kus tasud märksa madalamad."

Töökäte puudus viib omakorda allakäiguspiraalini – kui töötajaid on üha vähem, siis on üha vähem ka tarbijaid, kes töötajate tehtud kaupu ostaksid. Teiseks – kuna riigi tulud sõltuvad just tööjõumaksudest ja sotsiaalmaksust, siis töötajate arvu vähenemine vähendab ka riigieelarve tulusid. Töökäte vähenemise tõttu jääb üha vähem raha, et maksta pensione ja toetusi või ehitada teid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee