Kommentaar

Malle Pärn | Abielu on püha (79)

Malle Pärn, teoloog, 22. august 2014 18:44
Foto: MARIANNE LOORENTS
Keegi kommentaator kirjutas: "Kui palju on Eestis lahutusi? Üksikvanemaid, nälgivaid lapsi või raskustes peresid? Muretseda kõige selle kõrval sellepärast, et kaks meest või naist otsustavad leivad ühte kappi panna, on lihtsalt kummaline."

Vastan: Ei ole kummaline.

Esiteks, kui nad otsustaksid "leivad ühte kappi panna", ei protesteeriks keegi. Nad nõuavad abielu mõiste totaalset muutmist.

Erinevus rikastab?

Teiseks: geiabielud kuuluvad tegelikult sellessesamasse lootusetult katkiste suhete klassi, kuhu paigutate ülalnimetatud nähtused. Ah et kui mitte kõik abielud ei ole sellised, nagu nad peaksid olema, siis võime selle abieluideaali või tähenduse üldse ära kaotada? Miks tahetakse ikka lähtuda kõige halvemast? Kas sellepärast, et sellele ollakse ise lähemal kui ideaalile? Miks on vaja karistada ja mõnitada neid, kes pole süüdi, kellele abielu, armastus ja perekond on püha? Miks tahetakse normiks teha halvem ja rumalam, ja ühtlustada siis kõik teisedki selle järgi?

Võiks siis analoogselt öelda, et kui nii paljud varastavad, siis võtame vargad seaduse kaitse alla? Anname neile vabaduse ja nimetame nende tavalisest erineva sissetuleku hankimise viisi ümber alternatiivseks äritegevuseks? Erinevus ju rikastab? Ja vargaid on ka alati olnud, võimalik, et ka see on geenides? Või lubame purjus inimestel autot juhtida (eks seegi ole ju vabaduse piiramine), sest mitte kõik joobnud juhid ei põhjusta avariisid, enamik jõuab üsna kenasti sihtpunkti. Pealegi põrkavad sageli kokku ka kainelt juhitud autod?

Ütlete, et ei saa võrrelda varastamist geisuhtega, sest viimane toimub kahe täiskasvanu vastastikusel kokkuleppel ja ei kahjusta kedagi.

Esiteks: tean nii mõndagi meest, keda mõni vanem "sõber" või koguni õpetaja on tema poisikeseeas "orientatsiooni" leidmisel (oma autoriteeti kasutades) tugevasti suunanud.

Teiseks: kas ikka ei kahjusta? Kas gei vanemad ja õed-vennad on õnnelikud, kui nad lapse kalduvusest teada saavad? Et küll on tore, et nende pojake leidis endale meessoost armsama? Nad lepivad sellega, sest armastavad oma lapsi, ent õnnelikud nad selle üle küll ei ole. Pigem ikka kurvad. Kindlasti on neil kahju, et neil ei saa olema lapselapsi, ja tunnevad sisimas, et nende laps ei ole ikka päris normaalne. Ja kadestavad kas või alateadvuse sügavuses naabreid, kelle aias jooksevad ringi rõõmsad põngerjad. Neid kadestavad ju geipaarid isegi, miks nad muidu soovivad endale lapsi "laenata"?

Võimalik, et kusagil on olemas neiud, kes on nendesse geimeestesse lootusetult armunud, kes peavad selle armastuse asemel sõprusega leppima, ning abielluma kellegi teisega, kes neile ehk ei ole nii meele järele....

Ja kõige lõpuks: geisuhetel on omad negatiivsed küljed ka olemas, seda ei maksa eitada. Tegelikult kahjustavad nad nii ennast kui oma partnerit. Paraku sellest meil rääkida ei lubata, sest see ei sobi propagandakampaania roosamannaga kokku.

Öeldakse, et geisuhte võrdsustamine abieluga ei võta tavalistelt abielupaaridelt midagi ära. Aga varas ju ka ei võta teistelt midagi ära, ainult oma ohvri teeb ta vaesemaks. Ja varastab ta ju ikka sellepärast, et ei oska kuidagi teisiti endale raha teenida. See on ju puue, kas me ei peaks ka varga suhtes sallivad olema?

Kui kellelegi hakkab vastu analoogia varastamisega, siis vastan, et see pole sugugi halvem kui geiabielude läbisurumise võrdlemine neegrite vabadusvõitlusega.

Me teeme oma elu absurdseks, kui me viskame kõrvale "koopaelanike" moraalireeglid ja hakkame elama postmodernistide lühinägeliku egoismi ideaalide järgi. See tekitab kõigepealt suure segaduse, mis viib välja konfliktideni. Sest kui moraalireeglid kuulutatakse suvalisteks, muutuvateks kategooriateks, mis on igaühele vabalt valida, siis on ka igaühel õigus nõuda, et keegi tema eluviise ei arvusta ning teda tema soovide täitmisel ei takista ega piira.

Abielu on püha

Abielu on püha, perekond on ühiskonna alusrakuke: ema, isa ja lapsed, – seda ei saa ära muuta. Kui me tahame vastu tulla homoseksuaalidele, siis tuleb nende liidu jaoks mingi muu termin välja mõelda, abielu tuleb rahule jätta. Olgu see kas või geikooselu.

Lisan siia ühe rahvusliku nüansi: eesti keeles sõna "abielu" koosneb kahest sõnast: "abi" ja "elu". Moosese esimeses raamatus Issand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on." (1 Mo 2:18) Ja ta teeb mehele naise.

Ma ei tea, kas üheski teises keeles läheb abielu mõiste ja tähendus ka keeleliselt tagasi Piibli loomislugudesse. Igatahes on see märkimisväärne detail: Eestis ei saa abielu sooneutraalseks muuta, sest see ei ole siis enam ABIelu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee