Ainus fotomälestus Balti Nõukogu esimesest koosolekust Pärnus 15. juulil 1989. aastal. Tol ennelõunal tehtud ühispildil (vasakult): Virgilijus Čepaitis, Mart Tarmak, Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Bronislavas Kuzmickas, Romualdas Ozolas, Arvo Junti, Küllo Arjakas, Valentīna Zeile, Ivars Godmanis, Dainis Īvāns, Arnolds Klotiņš ja Jānis Lucāns. Foto: Sirje Trei
Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee 21. august 2014 16:19
Tallinna linnaarhiivi juht, ajaloolane Küllo Arjakas uuris Balti keti korraldamise seni tundmatuid külgi ja koondas tulemused raamatuks „Kui väikesed olid suured. Balti kett 25". Ta oli 25 aastat tagasi ka ise Balti vabadusliikumises tähtsal kohal oleva ettevõtmisega seotud. Eesti taasiseseisvumiseni jäi siis paar päeva vähem kui kaks aastat.

Millised on mälestused tollest ajast?

Olin üsna lähedalt seotud Balti keti algatamise ja selle korraldamise algetapiga. 1989. aasta mais Tallinnas aset leidnud esimese Balti Assamblee istungi järel moodustati kolme Baltimaa rahvarinnete töö koordineerimiseks 15-liikmeline Balti Nõukogu. Selle esimene koosolek toimus Pärnus sama aasta 15. juulil. Seal tutvustas Edgar Savisaar plaani moodustada 23. augustil, kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 50. aastapäeval inimahel Tallinnast Vilniuseni. Pärnus langetati otsus korraldada aktsioon „Balti tee” ja arutati selle kontseptsiooni: sõnumit, vormi, ülesehitust jms.

Eesti delegatsioonis osalesid Pärnu nõupidamisel Arvo Junti (sel ajal Tallinna II õigusnõuandla advokaat), Edgar Savisaar (projekteerimis- ja konstrueerimisbüroo Mainor direktori asetäitja), Mart Tarmak (kultuurilehe Reede korrespondent), Rein Veidemann (ajakirja Vikerkaar peatoimetaja) ning Küllo Arjakas (Eesti Muinsuskaitse Seltsi vastutav sekretär).

Aktsioon kavandati eeskätt Kremli raputamiseks, sest juuni alguspäevil Moskvas rahvasaadikute kongressil suurte lootustega moodustatud nn MRP komisjoni töö oli hakanud venima. Sai üha selgemaks, et 23. augustiks ei võeta Moskvas vastu MRP-d ja selle salaprotokolli hukka mõistvat otsust.

Kes moodustasid ürituse kavandamise ja korraldamise tuumiku?

Minu äsja ilmunud raamatu „Kui väikesed olid suured. Balti kett 25” isikuregistris on üle 600 nime. Neist suur osa oli seotud inimketi ettevalmistamise ja mitmesuguste korraldustöödega. Raamatu jaoks intervjueerisin 25 inimest, kes lõid kaasa ühe või teise lüli juures, rahvarindetegelaste kõrval näiteks fotograafe, filmimehi jt. Ühe intervjuu andis toonane miilitsapolkovnik Kalju Vainola, kes riikliku autoinspektsiooni juhatajana koordineeris selle asutuse meeste tööd. Mälestusi nõustus jagama ka Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee (KGB) alampolkovnik Rein Sillar, kes meenutas, kuidas tema juhitav osakond jälgis 23. augustil 1989 aset leidnud sündmusi.

Milliseid uusi asjaolusid selgus raamatu kirjutamise käigus?

Usun, et neid on päris palju. Näiteks väga lihtne küsimus: kui pikk on Balti kett? Kirjanduses pakutud arvud kõiguvad enamasti 595 ja 630 kilomeetri vahel. Tavaliselt märgitakse 600 või 620 kilomeetrit. Sel juhul on aga aluseks võetud marsruudi Tallinn–Vilnius otsene vahemaa ja jäetud arvestamata, et Balti tee liikus Tallinnast Rapla, Türi ja Viljandi kaudu Eesti ja Läti piirini ning tegi ka Põhja-Lätis kaunis ulatusliku kaare. Palusin Regio kaardilahenduste osakonna juhatajal Leida Lepikul Balti tee üle mõõta. Selgus, et Eestis oli inimkett 211,5 ja Lätis 262 kilomeetri pikkune, Läti ja Leedu piirist kuni Gediminase torni jalamini tuli 202 kilomeetrit. Seega on Balti tee üldpikkus 675,5 kilomeetrit. Piltlikult öeldes pikenes Balti tee 10 protsenti.

Lõunanaabrite juures oli ürituse korraldamisel ka suuri erinevusi, selgus intervjuudest sealsete korraldajatega. Näiteks Eestis oli väga suur roll Eesti Raadio I programmis ja Vikerraadios üle kantud kolmetunnisel otsesaatel, kus kõlasid intervjuud ja isamaalised laulud, mida sai kaasa laulda, samuti tähtsad kõned Pika Hermanni tipust. Ei Lätis ega Leedus ei olnud taolist raadiosaadet ning nad ei võtnud Balti teele kaasa transistorraadioid. Lätis tähistati 23. augustit suuresti leinapäeva võtmes: rahvuslipud lehvisid pooles vardas või olid mustade leinalintidega. Leedus kujunes seevastu 23. august eriti emotsionaalseks. Leedu eripära on inimketi kohal madalal, kohati vaid viie kuni seitsme meetri kõrgusel lennanud kaks lennukit An-2, kust puistati alla lausa sadu kilosid lilli. Need lennukid ja lilled on tänini väga paljudel leedulastel meeles, paljud hoiavad kuivatatud lilli mälestusena alal.

Kuidas kohalikud võimud ettevõtmisse suhtusid?

Eestis jäid kommunistliku partei (EKP) juhtkond ja Eesti NSV valitsus algul neutraalseks ja hiljem muutusid pigem mõningal määral toetavaks. Näiteks riiklik autoinspektsioon, kes tegeles liikluse korraldamisega, tõi Balti teele 43 masinat. Pole kahtlust, et rahvarinde turvameestel üksi käinuks seninägematu liikluse korraldamine 23. augustil üle jõu. Samas, EKP kesktasand linnade ja rajoonide parteikomiteede näol aitas enamasti ürituse korraldamisele ja õnnestumisele kaasa, lahendades paljudes linnades ja rajoonides just transpordiküsimusi. Maksab aga teada, et nii mõnedki EKP sekretärid linna- või rajooniorganisatsioonides olid ametikoha saanud tänu kohaliku rahvarinde toetusele ja nii põimusid suhted läbi.

Kas Kremli reaktsioon oli väga ähvardav?

Kolm päeva hiljem võttis NLKP keskkomitee vastu Baltimaade põlisrahvaste jaoks pretsedenditult ägeda-ähvardava sõnastusega avalduse „Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides”, mille mõned laused meenutasid kõige otsesemalt Stalini aega. Baltlaste ettevõtmine tunnistati separatistliku kursi apoteoosiks ja natsionalistlikuks hüsteeriaks, ekstremistlike rahvajuhtide tegevust peeti ohuks Balti rahvaste eksistentsile. „Nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla,” kinnitati Kremlist otsesõnu. See oli kõige otsesem, kõige selgem Moskva ähvardus, vastus pretsedenditule, samas ülevale ja rahumeelsele aktsioonile.

Üldiselt uuendusmeelseks peetud partei- ja riigijuht Mihhail Gorbatšov kaotas ilmselt Baltikumi suhtes orientiiri, kirjutas oma mälestustes tema kauaaegne ja lähim abi Anatoli Tšernjajev: „Juhtimisel püüab säilitada vanu hoobasid [---], nagu omal ajal Nikita. Kuigi näeb, et andis juba sellise vabaduse, et kinni ei pea ja tagasi ei pööra.”

 

---------------------------------------------

Maailma suurim meeleavaldus

Homme möödub 25 aastat Balti ketist, mis on teadaolevalt suurim massimeeleavaldus Eesti ajaloos ja üks suuremaid maailma ajaloos.
Baltimaade rahvarinnete korraldatud poliitilise demonstratsiooni käigus võttis 23. augustil 1989 üksteisel käest kinni hinnanguliselt kuni kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast, kes moodustasid sellega läbi kolme maa ulatunud inimketi. Ettevõtmisega protestiti 50 aastat varem NSV Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud lepingu, Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli vastu, millega diktatuurirežiimid olid jaganud ära mõjusfäärid Kesk- ja Põhja-Euroopas ning sellega avanud tee Teise maailmasõja puhkemisele ja Baltimaade iseseisvuse hävitamisele.

----------------------------------------------

Aastapäevaüritusi 23. augustil

Kell 12 algab Tallinnas Komandandi aias Balti Assamblee korraldatav Balti keti 25. aastapäeva tähistamise üritus. Kõne peavad riigikogu esimees Eiki Nestor ning riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv. Komandandi aeda istutatakse puu.

Kell 13 esilinastub Tallinnas Rahvarinde muuseumis aastapäevale pühendatud filmi „Balti passioon” (autor Toomas Lepp).

Kell 15 algab Tallinna raekojas konverents „Balti kett 25”, kavas on ka linnapea vastuvõtt, esitletakse Küllo Arjakase raamatut „Kui väikesed olid suured. Balti kett 25”. 

Kell 18 algab Tallinnas Vabaduse väljakul kontsert “Ärgake, Baltimaad!”. 

Kell 18 algab Eesti ja Läti piiril Lilli-Unguriņi piiripunktis aastapäevale pühendatud miiting ja kontsert, kus esinevad Tõnis Mägi, Mikk Dede, politsei- ja piirivalveorkester, ansambel Pērkons jt.

Kell 19.05 linastub ETV-s Läti režissööri Askolds Saulītise film „Balti vabaduse tee”.

Kell 19.30 algab Viljandi lauluväljakul suurüritus Balti keti aastapäeva puhul. ETV-s alates kell 20 üle kantava kontserdi repertuaar hõlmab ajastu tähtsamaid lugusid, kuid ka muusikat, mis on eesti rahvale oluliseks saanud hiljem. Esinevad nimekad ansamblid, koorid ja solistid. 

Kell 20 avatakse Balti keti 25. aastapäeva monument Läti-Leedu piiril Saločiais.
Kell 20 esinevad Tallinnas Solarise kontserdimajas Frankie Animal ja Metsatöll (tasuta pääsmed saadaval Ticketpro ja Piletilevi kassades).