ESTPLA-18 rivistus Ämaris enne teeleasumist Kesk-Aafrika Vabariiki mais 2014.Foto: Jaanus Lensment / Postimees
Toimetas Kristin Aasma 19. august 2014 17:45
Kaitseministeerium saatis kooskõlastusele Riigikogu otsuste eelnõud, mis näevad 2015. aastal ette üle 140 Eesti kaitseväelase osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel NATO reageerimisjõududes, Afganistanis, Malis, Kosovos, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis Riigikogu. Kooskõlastusringile saadetud otsuse-eelnõude vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi häälteenamust, edastas kaitseministeerium.

"Kuuludes NATO-sse, Euroopa Liitu ja ÜRO-sse on meie kohus panustada ka nende rahvusvahelistesse operatsioonidesse," ütles kaitseminister Sven Mikser. "Sellega annab Eesti oma panuse rahvusvahelise julgeoleku tagamisse, aga sellega kindlustame ka enda kaitstust, mis on praeguses pingestunud julgeolekuolukorras väga oluline."

Üks kaitseväe suurimaid missioone järgmisel aastal saab olema osalemine NATO reageerimisjõududes NRF, kuhu panustatakse ühe miinijahtija, kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonna ja kuni viie staabiohvitseriga. Samas mahus osaletakse NRFis ka tänavu.

NATO reageerimisjõud NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone kõikjal maailmas. NRF on otseselt seotud Eestiga, sest pärast Venemaa agressiooni Ukrainas patrullib NRF-i koosseisus olev NATO miinitõrjeeskaader püsivalt Läänemerel.

Kuni 50 kaitseväelast on plaanitud osalema Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus. EL-i lahingugrupid on 15-päevase reageerimisajaga sõjalised üksused, mida EL saab kiirelt kasutada rahvusvahelises kriisiohjes. Eesti kaitseväelased on alalises valmisolekus Eestis.

Kuni 25 kaitseväelast on plaanitud osalema NATO Afganistani jätkumissioonil Resolute Support, eeldusel, et Afganistani riik sõlmib USA ja NATOga missiooniks vajalikud julgeolekukokkulepped. Jätkumissiooni puhul on tegu väljaõppe- ja nõustamismissiooni, mitte lahingoperatsiooniga.

Samuti taotleb kaitseministeerium riigikogult õigust pikendada kümne kaitseväelase mandaati EL-i väljaõppemissioonil Malis ja suurendada osalust sealses ÜRO rahuvalvemissioonis MINUSMA. Hetkel teenib MINUSMAs kaks Eesti staabiohvitseri, kuid plaan on osalust tõsta kümnele kaitseväelasele.

Lisaks sellele on plaanis pikendada kolme kaitseväelase mandaati, kes osalevad NATO rahutagamisoperatsioonil KFOR Kosovos, ja kuue kaitseväelase mandaati, kes osalevad ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO Lähis-Idas.

Samuti taotleb kaitseministeerium mandaati kuni viie kaitseväelase saatmiseks NATO või EL-i uue sõjalise operatsiooni staapi juhul, kui selline luuakse.