Kommentaar

Igor Gräzin | Mis ühendab Euroopat ja Euroopa Liitu? (21)

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond, 18. august 2014, 17:47
Foto: TEET MALSROOS
Ma väidan, et Euroopa Liit (EL) on teatava koguse paberite tootmise, neelamise ja väljasülitamise süsteem, mida Euroopa tsivilisatsiooniga ühendab eeskätt vaid nimi. Ma ei räägi Euroopast väljaspool EL-i, vaid isegi selle sees.

Euroopa Komisjoni esindajaid on paljud meist Eestis näinud – sellised nad ongi. Isegi veini joovad nad valesti ja rääkida pole nendega millestki. Mõistagi on nende kontorid vist vajalikud, aga... Nad pole see lõbus, julm, verine, vapper, tark ja karnevale pühitsev Euroopa, mis ta oli 2000 aastat ilma Euroopa Liiduta.

Mida eurobürokraadid, kel pole Euroopast tegelikult aimugi, minusugustest euroskeptikutest ka ei räägiks, olen ma südames ja südamega eurooplane ja kõige selle poolt, mis on täna EL ees nii kaitsetu.

Erinevused jäid märkamata

Mul oli õnnetus kohtuda piisavalt kõrge euroametnikuga, kes tegeles haridusega ja jutuks tuli vilets koolifüüsika. Brüsseli tegelane ei teadnud, kes on Réaumur (omadele teadmiseks – lõi samasuguse termomeetri nagu Celsius, ainult selle vahega, et jagas vahemiku mitte sajaks, vaid 80ks – Brüsselis seda ei teata!).

Probleem on selles, kuidas me saaksime tagasi eurooplasteks, aga ilma harimatu Brüsselita, või siis eurooplasteks sellise Brüsseliga, mis Euroopat ei lämmata. Mäo teerist, Rail Baltica ja muud sellised „projektid" on Euroopa-vastase poliitika tipud Eestis. Sarnaseid näiteid tõid mulle ka Prantsuse ja Belgia kolleegid, millest me järeldasime: Euroopa Liidu asutused ei ole mitte ühe või teise riigi, vaid Euroopa tsivilisatsiooni vastu tervikuna.

Euroopa Liit on paarisaja rahvuslikkusest loobunud eliitpoliitiku projekt, mis jäi kahjuks elama kauem, kui nad ise. Nad ei märganud, et Lõuna- ja Põhja-Euroopa, protestantism ja katolitsism on väga erinevad kultuurid. Nad ei märganud isegi seda, et Põhja- ja Lõuna Itaalia, Wales ja Inglismaa, Lotring ja Prantsusmaa ning Madalmaad on täiesti erinevad rahvad ja kultuurid. Nad ei märganud ka seda, et nendes erinevustes seisnebki Euroopa ilu ja rikkus. Ma ei usu, et need alad muutuvad kunagi enesteks tagasi, aga – ka Pihkva ja Novgorod ei ole see Venemaa, mis on tänane Moskoovia. Need olid samamoodi Hansa linnad ja kõnelesid oma äri ajades sama saksa keelt nagu kas või Tallinn. Peterburi reisinud Casanova ja Balzac nimetasid Pihkvat väikeseks kultuurlinnaks Peterburi–Pariisi maantee ääres. Seda fakti on maininud Artur Adson.

On miski, mis on Euroopa kultuuri vastu, ja mille poolt on Euroopa Liidust viisakat palka saavad ametnikud: suurtööstus. Umbes sellised konveierid, nagu olid Tallinnas „Dvigatelis", kus töötas tuhandeid ja kümneid tuhandeid töölisi. See aeg korraks oli (XIX sajandi keskpaigast lõpuni – tekstiilitööstused Kreenholmist Manchesterini), aga see ei olnud Euroopa ja seda taga igatseda ja toetada oleks patt. Viru Keemia Grupp on väga kaasaegne ettevõte, aga – haiseb.

Rail Baltic, millega keegi ei sõida ja millega pole midagi ka vedada, lõhub Eesti ära nagu Mäo teerist lämmatab Paidet. Või nagu ühekordsed mõttetud niidud narrivad ära maa, mis kõlbaks põlluks. Aga näe, selle-eest on see kõik Euroopa. See tähendab, mitte Euroopa muidugi, vaid Euroopa Liit.

Ei saa ka Juncker Euroopast jagu

Tõtt öelda ei mõtle ma Euroopa peale palju (kui just ei pea), sest ma olen puhas eurooplane niigi: kirjanduslikult hariduselt ja mõtlemiselt, milleks mulle alaharitud Brüsselist küll abi vaja ei ole. Kuid Euroopa tuleb mõttesse alati, kui reisil hakkab lennuk maanduma mõnel Euroopa pealinna lennuväljal. Mitte, et ma mõtleks okastraatidele ja mind läbiotsivatele euronuhkidele, kes mind lennuväljal ootavad, vaid ma vaatan kirjusid põllusiile, pisikesi majakesi, külavaheteid (kus veel näeb ka hobuvankreid), erimoodi õitsvaid puid ja ma mõtlen: see lipi-lapiline maa ongi minu kodumaa: Euroopa. Mida Euroopa Komisjon selle vastu ka ei teeks. See on väikeste töökodade ja maitsvate koduveinide, lõhnavate saiakeste ja kodujuustude, töökate ja oskajate meeste ja naiste kodumaa, vanaemade ja vanaisade maa, kes oskavad vesta muinaslugusid ja puust mänguasju... Ja seni, kuni see Euroopa veel alles on, ei saa temast jagu ei Juncker, Euroopa Komisjon ega Ülemkogu, kui palju nad Euroopa vastu ka ei võitleks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee