ÕNNELIKULT PÄÄSENUD: Karina Tšikitova eksles peaaegu 11 päeva taigas enne, kui päästjad ta leidsid. (Päästeteenistuse videokaader)

Vaid kolmeaastane Karina Tšikitova eksles peaaegu 11 päeva Siberi taigas, kuni ta koerakutsikas otsijad tüdrukukese juurde juhtis. "Ma olin juba temast mööda läinud, kui sisetunne sundis veel kord tagasi vaatama – ja seal ta istus kõrges rohus," kirjeldab laupäeval Karina leidnud vabatahtlik.

Tüdruk oli ekseldes kaotanud jalanõud, seljas oli ainult õhuke t-särk ja sukkpüksid. Öösiti aga langes Sahha taigas temperatuur juba nulli lähedale.

Arstid oletavad, et tüdrukukese päästis temaga kaasa läinud koerakutsikas – nad magasid kõrvuti ja koerake soendas last oma kehaga. Karina oli ka rohust endale omalaadse magamisaseme teinud – mis tegelikult raskendas tema leidmist, sest laps ei torganud õhust otsijatele silma.

Kuid koerake hoidis metsloomad eemal ja lõpuks oli tema ka see, eks otsijad tüdrukukese jälgedele aitas. Kopter viis tüdruku haiglasse.

"Ma rääkisin Karinaga kohe pärast seda kui päästjad ta meile olid toonud. Ta oli muidugi nälginud ja kannatas vedelikupuuduse käes, kuid vastas kõigile küsimustele, silmad särasid. Esimene, mida ta küsis: mahla ja jäätist," meenutab haiglapsühholoog.

"Ta on kange tüdruk, suurepäraste iseloomuomadustega."

Karina kadus väikesest vaid kaheksa elanikuga Olomi külast. Lähima rajoonikeskuseni jääb sealt 110 kilomeetrit, telefoniühendust ei ole ning korralikku teedki mitte, kirjutab Sahha Media.

Ta kadus 29. juulil, kui ema oli läinud heina niitma ja jätnud lapse vanaema hooleks. Naaberkülast oli tol päeval külas ka Karina ema elukaaslane, kes aga kiirustas kohe minema – metsatulekahju kustutama. Vanaema jäi magama, laps aga jooksis isale järgi, kutsikas kannul. Ema arvaski, et küllap läks isaga kaasa.

Alles 2. augustil, kui isa jälle Olomi sõitis saadi aimu, et Karina on kadunud. Olomi sõitsid rajoonikeskusest päästjad ja politseinikud, otsima kiirustasid ka naaberkülade elanikud.

Päästeteenistus tõstis õhku kopterid, otsida püüti ka droonidega – kuid taigas polnud neist abi. Politseikoer ei suutnud nii pika aja järgi enam jälgi võtta. Olukord näis lootusetu. Sadakond otsijat olid juba käsi rüppe laskmas, kui taigast jooksis Karina koduõuele Olomis tema koerake.

Päästjad panid tähele, mis suunast ta tuli ja alustasid uuesti taiga hoolikat läbikammimist. Birjuki jõe kaldaliivalt leiti lapse jalajälg ning mõni aeg hiljem ka Karina ise.

Laps rääkis, et hirmu tal taigas ei olnud, ainult süüa polnud suurt midagi – marjad ju veel pooltoored.

Jaga artiklit

12 kommentaari

A
arvaja  /   13:27, 13. aug 2014
Soendas???? Taevas, sa näed ja ei mürista!
P
poiss  /   11:43, 13. aug 2014
see on väike jakuudi tüdruk-ikka veel looduslaps . seetõttu ei tunne ka looduse ees hirmu . kindlasti päästis lapse koera soojus . midagi ebatõepärast siin küll polnud .
olid ajad , kui meilgi maanaised saunas sünnitasid ja siois heinateole läksid . lapsed said ise hakkama . uus elu õpetabki saamatust .

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis