Foto: Andres Varustin
Õhtuleht 12. august 2014 17:41
Väidetavalt mitme tuntud Eesti sportlase tarbeks dopingut hankinud Vitali Bernatski süüdistused on liiga tõsised, et spordiringkonnad võiksid loota teema vaiksele unustamisele.

Bernatski väitis ajakirjanduses ja uurimiskomisjoni ees, et on isiklikult süstinud keelatud aineid Andrus Värnikule, dopingut on tema kaudu saanud aga tuntud tegijaist näiteks Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Donald-Aik Sild, Aleksander Tammert. Otse temalt ostnud keelatud kraami ka tuntud treenerid, teiste seas Eesti suusakoondise legend Mati Alaver.

Ehkki nn Bernatski komisjon on teinud tõe väljaselgitamiseks head tööd oma volituste ja võimaluste piires, väärib tähelepanu hulga treenerite-sportlaste soovimatus komisjoniga koostööd teha. Komisjoni töö oli vabatahtlik ja samamoodi ei saanud ta kohustada kedagi ilmuma tunnistusi andma. Sellegipoolest on kõnekas, et enamik komisjoni ette kutsutud sporditegelasi keeldus kohale tulemast. Seni pole ka teada, et keegi neist, kes algul ähvardasid hoogsalt Bernatskit laimu eest kohtusse kaevata, seda tänini teinud oleks.

Bernatski teema taandub usu küsimuseks. Kes tahab, usub, et kõik nimetatud sportlased-treenerid on ühe arsti alusetu ja nurjatu laimu ohvrid. Kes tahab, loeb komisjoni raportit, vaatab Bernatski pangakonto väljavõtteilt talle nimetatud isikute tehtud ülekandeid ja küsib endalt, kas Eesti spordi medalid ja karikad, kogu rahva tunnustus spordikangelastele ning toetus- ja preemiaraha on ikka ausal moel välja teenitud?

Usume, et spordisõber tahaks enam selgust. Kardame aga, et nii auklike seaduste kui ühiskonnas valitseva üldise soovimatuse tõttu teemaga tegeleda ei saagi me teada, kas Eesti tippsport on dopingust mürgitatud petukaup või on lugupeetud sportlased arusaamatu laimukampaania ohvrid.

Ka olümpiakomitee ja alaliidud võiksid lõpuks midagi sisulist otsustada, mitte loopida vastutust üksteisele nagu kuuma kartulit.