Avasta Eestimaad

Avasta Eestimaad: Lääne-Virumaa romantilised rannakülad on alles algus... (1)

Marko Kaldur, 13. august 2014 15:16
Foto: Marko Kaldur
Põhjaranniku romantilised rannakülad lähevad seal sujuvalt üle laiadeks pangapealseteks heinamaadeks, edasi lõuna poole liikudes asenduvad lagedad metsade ja künklike maastikega.

Kunagi kõndisid neil aladel ringi ürgveised ehk tarvad - hiiglasekasvu loomad, kelle järgi nimetati praegune Lääne-Virumaa keskus Rakvere omal ajal Tarvanpääks.

Samal teemal

Tänapäevaks on tarvad välja surnud, ent meenutamaks toda majesteetlikku looma seisab Rakvere linnuse mäenõlval hiiglaslik tarvakuju.

Linnuses endas omakorda leidub tegevust terveks päevaks - lisaks ajaloolistele eksponaatidele toimub ka keskaegseid töötubasid ja turniire, milles külastajatelgi kaasalöömisvõimalus.

Kuldne mõisakolmnurk - Palmse, Sagadi, Vihula - on kujunenud Lahemaa rahvuspargi pärliks ja külastusmagnetiks. Renoveeritud mõisasid ümbritsevad mitmekesise loodusega pargid, mille romantilistel radadel võib pikalt jalutada. Sagadi Metsamuuseum ja Palmse vabaõhumuuseum on vaid ühed vähestest Lääne-Virumaa muuseumidest.

Porkuni paemuuseum on pühendatud Eesti rahvuskivile - paekivile. Omaaegse linnuse väravatornis eksponeeritakse kõike, mis seondub paekivi ning selle kasutamisega.

Maapõuest murtud paas jõudis otsaga Tamsalu lubjapõletusahjudesse, mille hiiglaslikes ringahjudes võib praegu sees kõndida.

Öeldakse, et "enne Pariisi käi ära Nuustakul". Kuid võib alustada ka Neeruti mägedes asuvast Pariisist - vähemalt talisportlaste seas on sealsed suusarajad sama suure au sees kui Nuustaku rajad.

Külmaga seondub Neeruti kant muulgi viisil. Nimelt kutsutakse Neeruti mägesid looduslikuks jääaja muuseumiks. Mandrijää taandumisel moodustunud pinnavormid tulevad Neerutis eriti hästi esile, tekkinud oosid ja järved kannavad Kalevipoja seiklustest ajendatud muinasjutulis-kummalisi nimesid. 

Äntu järved olevat tekkinud Kalevipoja ratsu kusest. Maitse üle ei vaielda - näiteks sukeldujate hulgas on sealsed selge ja karge veega järvekesed väga hinnas.

Kurikuulus maine on Lääne-Virumaa idapiiril paikneval Padaorul. Vaid loetud aastad tagasi jäi seal talvetormi tõttu enam kui ööpäevaks lumevangi üle poolesaja sõiduki ning rohkem kui 500 inimest.

Toolse linnus püstitati kaitseks mereröövlite eest, kes keskajal aktiivselt Soome lahel ringi liikusid ning kaubalaevasid ja rannikupiirkondasid rüüstasid.

Mereröövlid mitte ainult ei käinud Eesti aladel saagijahil, vaid osad neist suisa elasid siin. Legendide järgi otsustanud isegi Mohni saare omanikud, Ojamaa mungad ühel hetkel vahetada mungarüü piraadirõivaste vastu.

Seadusepügalatega on rannarahval hiljemgi kaksitimõistmisi olnud. 1930. aastatel Soomes valitsenud kuiva seaduse ajal käis aktiivne salapiiritusevedu Lääne-Virumaa rannaküladest Soome. Konterband oli meresõidu kõrval üks rannakülade rikastumisallikatest, just sel perioodil kerkisid uhked häärberid kaptenitekülla Käsmu ning teistesse rannaküladesse.

Käsmu meremuuseumis näeb kõike, mis sealse meresõiduajalooga seondub. Altja kaluriküla võrgukuurid omakorda meenutavad kalapüügi kuldaegu.

Asukohad:

Rakvere: 59.348355,26.362091

Rakvere linnus: 59.347545,26.352274

Palmse mõis: 59.512722,25.956107

Sagadi mõis: 59.536989,26.084147

Vihula mõis: 59.546505,26.182960

Porkuni paemuuseum: 59.187570,26.196095

Tamsalu lubjapõletusahjud: 59.163678,26.092046

Neeruti mäed: 59.306486,26.116337

Pariisi suusarajad: 59.269321,26.156210

Äntu järved: 59.060214,26.239847

Emumägi: 58.937428,26.374486

Padaorg: 59.434351,26.707420

Toolse linnus: 59.534786,26.468543

Mohni saar: 59.683526,25.795721

Käsmu: 59.610393,25.916413

Käsmu meremuuseum: 59.604509,25.921895

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee