Eesti uudised

Mesinik: taimemürk tappis kõik minu mesilased! (44)

Arvo Uustalu, 12. august 2014, 07:00
KAITSEVÖÖND: Leo mesilased põllule ei lenda, kuna talu ümber on külvatud meetaimed. Aldo Luud
"Neljateistkümnest perest jäi järele üks. Ja sellegi mesilased hingitsesid vaevaliselt," räägib Viljandimaa mesinik, kes on kindel, et tema mesilinnud hukkusid talunike umbrohutõrje tõttu.

Vana-Võidu mesinik Eha Kooser märkas mullu sügisel, et pärast seda, kui naabertalunik pritsis põlde umbrohtu hävitava Roundupiga, jäi tarudes suminat vähemaks. Kevadeks olid tarude põhjad kaetud surnud mesilastega. "Praeguseks on pooltes tarudes elu sees, aga talunikud on taas põldudel mürki pritsimas," räägib ta.

Samal teemal

Haigusi ei olnud

Eha sõnul on igasuguseid haigusi, kuid seekord polnud mesilaste huku põhjuseks lestad või haudmemädanik. Tema kinnitusel on Roundupiga varemgi põlde pritsitud, kuid seekord tehti seda mesilastest sajakonna meetri kaugusel asuval õitsvate taimedega põllul. "Otseselt see tõesti ei tapa, aga stressis ja oma mürgikoguse kätte saanud mesilasema ei mune ja seega järelkasvu lihtsalt ei tule. See on vaikne hääbumine," selgitab ta, Eha sõnutsi on mesilaste kaitseks regulatsioon olemas, kuid määrusest ei peeta alati kinni.

"See on vastastikuse lugupidamise küsimus. Ainuüksi meie kandis on mitu inimest, kel tänavu mesilased hukkusid. Kõige mõistlikum on tõrjet teha õhtul pärast kella seitset, kui mesilased enam ei lenda. Siis jõuab mürgipilv maha hajuda," ütleb ta.

Leo Kooseri Reinu talu asub Vana-Võidust mõned kilomeetrid eemal, kuid probleemid on temalgi samad. "Minul jäi kevadel tühjaks viis taru. Reinu talu mesila ümber on saja hektari suurune põllumassiiv, mida enne viljakoristust just Roundupiga pritsiti. Põllul olid õitsvad taimed. Ühel pool teed on pritsitud, seal on kõik pruun. Teisel pool teed on põld rohelist täis," räägib ta.

Leo sõnul on mesilaste lennutee tavaliselt kuni kaks kilomeetrit. "Ehk siis oht oleks ka minu mesilatele. Aga külvasin talu ümber keerispead. Seetõttu enamik mesilasi võtab mee siitsamast ära ja põllule väga ei kipu. Viie taru mesilased surid. Kahes tarus oli lest sees, ülejäänute hukkumise põhjus võis olla Roundup, aga võis ka mitte."

Talunik libastus

Üks põllumehi, kes Vana-Võidu kandis Roundupiga pritsis, on tunnustatud suurtalunik Mait Siirus. "Teeme Roundupiga pritsimisi öösiti, aga pean tunnistama, et olen ka eksinud. Ühel korral pritsisime tõesti Eha mesila läheduses asunud põllul. Seda mõistagi mitte tahtlikult. Vaatasin, et põllul praktiliselt õitsvaid taimi ei ole ja ühtegi mesilast ka lendamas ei näinud," räägib Siirus.

"Samas ei saa mesilaste hukkumist ka ainult herbitsiidide ja pestitsiidide süüks ajada. Teadlased peaksid glüfosaate rohkem uurima. Ka mul on paar taru ja need seisavad otse põldude kõrval, mida pritsitakse. Mina ei ole mesilastel midagi negatiivset täheldanud. Ja ega Roundup ainus mürk ole."

Siiruse kinnitusel ainult mahepõllmajandusega meie põllumees konkurentsis ei püsi ja mürke tuleb kasutada.

Leo sõnul mesilased Roundupiga pritsimise järel tõesti kohe ei sure. "Nad kannavad mürgiosakesed jalgade ja kombitsatega tarru ja pärsivad sellega emamesilase munemist. Isegi putukamürkidega on nõnda, et kui mürk mesilasele päris peale ei tule, siis lendab ta taruni ära. Eks see õitsvate taimede ajal põllu pritsimine on ühe taluniku terror teise suhtes. Piltlikult öeldes võtavad nad mesiniku käest leiva ära," tõdeb ta.

Mesinike sõnul on Eesti meest leitud mitmesuguste mürkide osakesi.

Juunis, pärast ühte Roundupiga pritsimist, kutsus Leo kohale taimekaitseinspektori ja olukord fikseeriti. "Talunik kirjutas koguni alla kokkuleppele, mille kohaselt ta on minu mesilaste hukkumise korral nõus kompensatsiooni maksma. Laborisse otsustasin mett aga mitte saata, kuna kemikaalide sisalduse väljaselgitamine on päris kallis lõbu. Selle võiks kinni maksta ikkagi riik," räägib ta.

Põllumajandusuuringute keskuse Saku laborist öeldi Õhtulehele, et Roundupi osiste uuring mees maksab pisut üle 140 euro.

Trahvimisvõimalus on olemas

Põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukasse sõnul on taimekaitsevahendite kasutamise nõuded sätestatud taimekaitseseaduses ja põllumajandusministri määruses aastast 2011. Määruse kohaselt on taimekaitsevahendit keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi. Seda juhul, kui mürgi pakendil pole märget, mis lubab seda kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendamise ajal. Mullu kaotasid elu viie mesila mesilased. Analüüs näitas, et hukkumise põhjuseks oli dimetoaat, mis on putukamürkide koostisaine. Kolmel juhul oli pritsitud rapsi õitsemise ajal, kahes mesilas jäi süüdlane selgitamata, sest süüdistatava rapsipõllu taimede analüüs näitas, et seal ei olnud dimetoaati kasutatud.

Taimekaitsevahendite kasutamisnõuete rikkumiste osas tehti 2013. kaks ettekirjutust ning väärteomenetlusi viidi taimekaitse valdkonnas läbi 8. Ühel juhul ei peetud kinni taimekaitsevahendile kehtestatud puhvertsooni nõudest ja teisel juhul pritsiti õitsvaid taimi.

Taimekaitseseaduse kohaselt võib juriidilist isikut rikkumise korral karistada rahatrahviga kuni 2000 eurot.

Mürk puhus Roy Strideri suunas

Kaks aastat tagasi oktoobris rääkis kirjanik ja talunik Roy Strider, et sai nagu karjapoiss sõimata, kui üritas oma kodumajast mõnekümne meetri kaugusel umbrohumürki pritsivat traktoristi keelata. Põlvamaal elava Strideri ajaloolise väärtusega talu hoovis toimusid parajasti väikesed talgud, kui kell pool neli ilmus kiviviske kaugusel asuvale suurtaluniku põllule Roundupiga põldrõikatõrjet tegev traktor. Tol päeval üsna tugev tuul puhus otse kirjamehe aia, külaliste ja koduloomade suunas.

30 protsenti. See tähendab kuni 15 000 pere kaotamist ja mitme miljoni euro suurust kahju. Mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et hinnang tehti 2012. aastat arvesse võttes, kui mesilasi hukkus ka tõesti palju»

Kilk tõdeb, et riik võib talunikku küll trahviga karistada, kuid mesinikule kahju ei hüvitata. «Ainuke võimalus on põllumees kohtusse anda.»

44 KOMMENTAARI

m
mürk 13. august 2014, 09:31
3 aastat tagasi surid meil Luiste külas Märjamaa vallas ligi 30 mesilasperet<.<30taru). See oli otseselt nende maa rentijate kätetöö. Nemad pritsisid ...
(loe edasi)
h
huvitav 12. august 2014, 21:17
Vana- Võidus on palju neid, kellel õitsvad iluaiad või isiklik kapsamaa. Kas SEE mesinik on neile ka öelnud kunas ja millega nad oma aias pritsida toh...
(loe edasi)
Loe kõiki (44)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee