Eesti uudised

Põud on riietanud tänavad ja pargid kollasesse rüüsse (3)

Küllike Rooväli, 12. august 2014, 07:00
KOITANUD PUUD: Imepisikesed koiliblikad on rikkunud suure osa Tallinna südalinna puudest. Pildid Falgi tee vahtrad.  Küllike Rooväli
Kuivusest ohtlikumaks on osutunud välismaised koid, kes panevad nahka vahtrad.

Veel eile õhtul krõbisesid Tallinna alleedel jalge all paberkuivad lehed nagu sügisel. Üksik bonsaiks kasvatatud mägimänd Euroopa Liidu Maja katusealuses hiidpotis on surnud.

Muld potis on kuiv nagu tuhk, seda pole pähe tulnud kasta ei majahalduril ega ühelgi maja töötajal. Kuigi vihmapilved on nüüd kohal ja sadu muutub igapäevaseks asjaks, on selle männi jaoks juba lõplikult hilja.

See mänd pole ainus kannataja, kes pealinnas vee järele januneb. Murulapidki on paljudes paikades vihma ootel kulukollased.

Telliti lisakastmist

Tallinna kesklinna vanema kohusetäitja Jüri Lump nendib, et kesklinna lillede elushoidmiseks on linnaosa pidanud tellima lisakastmist. "No ikka eelarve piires, aga jah, raha muidugi läheb," nendib Lump.

"Õnneks pole kastmine kõige kallim töö."

Tallinna linnaaednik Rita Krabi on pärast puhkust ametis alles teist päeva ja pole jõudnud end veel põuakahjudega kurssi viia. Temagi nendib, et linnas on näha ka kuuma ohvriks langenud haljastust, kuid õnneks on seda vähem, kui karta võiks.

Krabi sõnul on enamik keskkonnaameti tellitud lillepeenraid nende rajajate hoole all – riigihanke võitnud firma teeb nii peenrad, kui ka hoolitseb nende eest. Kaks peamist peenrategijat on praeguste hangete alusel linna pikaaegsed haljastuspartnerid Kesklinna Pargid ja Keskkonnahoolduse OÜ. "Kastmistööd käivad öösel, seepärast linlased ei näegi, et seda tehtaks," märkis Krabi.

Keskkonnaameti dendroloog Sulev Järve nendib, et tegelikult tahaksid vett ka kõik linnapuud, kes asfaldi või sillutise keskel elavad. Nii nagu Euroopa Liidu bonsai, ei saa ka suured puud tihtilugu vett kätte, sest puu tüve ümber lahti jäetud pisikesest sõõrist ei jõua juurteni piisavalt vihmavett.

"Seda raha aga muidugi pole, pole olnud ja ei tule ka," nentis Järve.

Sama kinnitab Krabi, kelle sõnul kastetakse siiski noori, kahe viimase aasta jooksul istutatud puid, kes muidu hukkuksid. "Suuri puid ei kasteta mujal ka," nentis Krabi.

"Õnneks pole kuiv olnud väga ekstreemselt pikk ja puud saavad siiski ise hakkama."

Järve sõnul teeb põud enim liiga pinnapealsete juurtega kaskedele, kes on altid esimesena lehti kollaseks värvima ja maha poetama.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütleb, et loomaaias suplevad praegu kõik asukad, nii taimed kui loomad. "Ei oskagi liigiti öelda, aga kastetakse kõiki," lausus Kaal. "Elevantidel on oma dušš ja ninasarvikutel mudavann, teisi kastetakse voolikuga kordamööda, sellest on elukatele suur abi, sest loom jahtub, kui ta ise ja ta ümbrus märjaks teha."

Taimedest kastetakse samuti kõike, ainult muru pole sel suvel piserdatud. "Oleme aru saanud, et kui muru kehvasti kasta, siis ta jääb kauaks põdema, kui aga üldse mitte kasta, tärkab ta pärast vihma kohe ilusti," märkis Kaal.

Kaal ei oskagi öelda, kumb on parem või halvem – kas soe suvi ja palju külastajaid, kelle piletiraha eest saab kasta, või vihmane suvi ja vähe külastajaid.

Välismaa koi maiusroog

Dendroloog Sulev Järve sõnul on hobukastanite ja vahtrate jaoks kuivusest suurem vaenlane võõrliik, mille nimi on hobukastani-keerukoi. 2009. aastal kirjutas ajakiri Eesti Loodus sellest kui uuest sisserännanud taimekahjurist, keda märgati esialgu Lõuna-Eestis.

Tegu on liblikalisega – sisuliselt imepisikese koiga, kes kaevandab puulehtedes ja muneb sinna. Röövikud elavad kahe lehekihi vahel ja kasvavad seal lehte seestpoolt tühjaks süües uueks koiliblikaks. Lehtedele tekivad algul pruunid täpid, mis sõltuvalt vastsete arvust võivad viimaks üleni pruuniks muutuda. Koi suudab Eestis saada suvega kaks põlvkonda järglasi ja paistab, et ei karda ka külma. Koi põhisöök on hobukastanid, kuid Euroopas kohanedes on ta parema puudumisel otsustanud krõmpsutama hakata ka vahtraid.

"Mullu nägin Lätis suuri kahjustusi, tänavu on sama pilt juba meie kesklinnas," lausus Järve.

Keerukoi vastu pole mürki ja teda tõrjuda ei õnnestunud isegi saareriigil Inglismaal, kuhu kahjur 12 aasta tagasi jõudis. Kuskohast kutsumata külaline pärit on, pole teada.

Samal teemal

22. august 2014, 07:40
"Meile valetati – elujõulised puud märgiti haigeks!"

3 KOMMENTAARI

s
siilike 6. november 2018, 16:56
tall.kommunaalameti, tall.keskkonnaameti, nn arboristide, nn dendroloogide, raieloa väljastajate puiduäri pisnis.. toiduahel
c
costa 13. august 2014, 21:09
Mis põuast te räägite...lennukitelt jätkub hoogne hoogne aerosoolide külvamine.. :(
http://...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee