Foto: TAIRO LUTTER
Tõnis Mölder, Pirita linnaosavanem, Keskerakond 10. august 2014 19:46
On kurvastav, et igapäevaseid uudiseid alustatakse sõnumiga selle kohta, kui palju on uppunuid. Iga inimelu hind on väikesele riigile ja rahvale liiga kõrge.

Tänavu on uppunud peaaegu 50 inimest, keda jäävad leinama pere, sõbrad ja tuttavad. Peale inimliku traagika on mure juures peidus ka majanduspool: kaovad töökäed ja noortel jääb pere loomata.

Kampaaniad, mis kutsuvad üles purjus peaga kaldale jääma, on kiiduväärt, kuid ometi tunduvad tulemused tulema vaevaliselt. Riik panustab taolistesse kampaaniatesse aastas ligi 1,5 miljonit eurot, kuid peaks endalt küsima, kas summa on piisav või on seda võrreldes inimelu kaotuse hinnaga liialt vähe.

Kampaaniate keskel on paljuski jäetud tähelepanuta inimeste kehv ujumisoskus. Kui lõõskava päikese käest minnakse end veekogusse jahutama ja ujuma, võib päris kindel olla, et enamik mõtleb selle all suplust. Küsimuse peale, kes oskab hästi ujuda, kätemerd näha pole loota. Ujumiseks on head tingimused, kuid järele oleks vaja aidata ka inimestele ujumise õpetamine.

Koolides õpivad mudilased ujuma algklassides ühe veerandi jooksul. Õpilastel, kelle koolis on bassein, veab. Nemad saavad katsuda vett järelevalve ja õpetussõnade all kauem. Nendel aga, kel sellist võimalust pole, tuleb kartusest vee ees üle saada suuremaid rahanumbreid ära andes.

Kiire pilk pakutavatele ujumiskursustele näitab, et välja tuleb käia umbes 100 eurot. See on  suur summa ühe pere eelarvest, et mõelda tõsiselt, kas kolme suvekuu eest, kui Eestis saab varba märjaks kasta, on summat välja käia mõistlik või mitte. Kui laste puhul püüavad vanemad kindlasti selle raha leida, siis täiskasvanud võivad juba käega lüüa. Ometi on üle poole uppunutest üle 50aastased.

Riigi makstav ujumise algõpetuse toetus 2014. aastal oli 230 000 eurot. Tegu on selge alarahastusega. Eesti Ujumisliidu hinnangul on meie koolides ujumise algõpetuse normid ebapiisavad ja tase ebaühtlane, seetõttu pooled lapsed ujuda ei oska. Üle tuleks vaadata ka metoodika, mis peaks õpilaste võimeid ja kartusi ujumisel rohkem arvesse võtma.

Ujumiskursusi ei peaks riik pakkuma üksnes lastele, vaid ka täiskasvanuile. Iga euro, mis on panustatud ujumisoskuste arendamisse ja sellesse, et uppumissurmade arv väheneks, on seda väärt.

Vähemalt kolmandiku uppumissurmade üks põhjusi on alkohol. Piisab vaid vee kopsu tõmbamisest ja kehva ujumisoskusega inimene läheb paanikasse.

Riigilt oli mõtlematu teha korrakaitse seadusega lubatavaks igal pool, kaasa arvatud randades, alkoholi tarbimine. Samal ajal keelitatakse ning hoiatatakse, et alkohol ja ujumine ei käi kokku. Kardetavasti andis uus seadus nii mõnelegi täiesti vale ning ebavajaliku sõnumi.