Eesti uudised

Folklorist: uskumatu kultuuritus! (22)

Arvo Uustalu, 8. august 2014, 07:00
KÄRPIMINE? Mitme kohaliku arvates ei ole tegu puude kärpimise, vaid köndistamisega.Foto: Aldo Luud
Võrumaal saeti maha Eesti pärandkultuuri jaoks oluline ristipuude salu.

"Me ei lähe ju surnuaeda lagastama. Ometi hävitati lahkunute mälestust jäädvustav ristimets," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu juulis maha saetud Rauskapalu ristimetsa kurba saatust.

"RMK kordasaadetut ei saa kuidagi heaks kiita. On ju olemas Võrumaal Pähnil ristipuude tuba, looduslike pühapaikade keskus, ristipuude andmebaas, kust saab järele vaadata, kas metsatukal on majandusliku väärtuse kõrval ka kultuurilist väärtust. Inimesed, kes metsas töid tegid, pidid ju puudel riste märkama. Sellest oleks tulnud kohe teada anda. Rauskapalu on ka andmebaasides olemas, ilmselt on häda paljuski selles, et andmebaase on palju, aga need ei ühildu omavahel. Eestlastel on vanasõna – üheks korda mõõda, üks kord lõika," räägib Kõivupuu.

Ees nii metsa- kui ka teemeestel

Evar Saart seovad Sõmerpalu vallas Rauskapalu külas maha saetud ristimetsaga isiklikud mälestused. Lähedasi mattes on ta lahkunuid austades meelde tuletanud kalmistu tee äärde jäävatele mändidele risti tegemist.

Saar tõdeb, et kahjuks rapiti ristimetsa juba kümmekond aastat tagasi, kui suurem osa vanu ristidega puid jäi ette teedeehitajale ja eurokraavidele.

"Viimased kolm värskemat risti pärast seda olidki juba ainult minu näputöö. Aga kunagi tegi selles kohas riste poole Liinamäe valla rahvas," räägib ta.

Saar tõdeb, et mingi eeskiri puid ei kaitsnud.

"Aga vana langi kohal kogus jämedust uus mets ja inimesed otsisid välja uued ristipuud. Praegu on selles kohas enne endist Liinamäe mõisa piiri püsti ainult lehtpuu ja noore kuuse langid ning väärilise puu puudusel lõpeb traditsioon nüüd selles kohas ära," lisab Saar.

Saar tõdeb, kohalikud inimesed said Rauskapalu ristimetsa mahavõtmisest teada alles siis, kui töö oli tehtud. "Keegi meile sellest ei rääkinud. RMK ei pruukinud ristimetsast isegi teadlik olla," oletab ta.

Kõivupuu möönab, et kõike ei ole võimalik seadustega kaitsta ning midagi peab jääma ka kogukonna reguleerida. Kogukonnad peavad ise samuti aktiivsed olema.

"Peame oma kultuuri väärtustama, olgu komme vana 100, 200 või 300 aastat, või olgu tegemist suure ristimetsaga või mõne ristipuuga. Inimesed, kes need ristid Rauskapalus puudele tegid, veel ju elavad, see koht on neile tähenduslik ja püha," ütleb teadlane.

Kõivupuu lisab, et endast lugu pidavad piirkonnad on ristipuud ühel või teisel viisil kaitse alla võtnud. "Vähegi endast lugu pidav omavalitsus on looduslikud pühapaigad juba detailplaneeringusse sisse kirjutanud või on tähenduslikud paigad kohalike initsiatiivil kas kohaliku kaitse või looduskaitse alla võetud. Ja kui ühes või teises ristimetsas keegi enam puudele märke ei tee, siis ei ole see põhjus puid maha võtta. Muuseas, paljud vana Võrumaa ristimetsatukad märgivad tühjenenud külasid, ristid on lõigatud viimaste asukate mälestuseks," selgitab ta.

Laatre ristipuu viimne puhkepaik on ERMis

Kõivupuu sõnul on ristipuud tähtsad oma rahvale, kuid need on looduse ja inimese religioosses suhestumises haruldased ka kogu maailma kontekstis.

Üks tuntumaid ristipuid asus Laatres, millesse matuselised on riste teinud enam kui 150 aastat. Kuna vana ristimänd kuivas tubli kümme aastat tagasi ära, siis võttis ERM selle kohalike elanike palvel ja ilusa rituaali saatel pühapuu konserveerimisele, et seda muuseumis säilitada. Puu kunagist asukohta märgib nüüd teabetahvel.

Saare sõnul on vanad matusekombed säilinud just Võrumaal ning kalmistutee ääres olevatele puudele tehakse riste tänapäevalgi.

"Ristimetsi jääb järjest vähemaks, kuid see on osa meie kultuurist," ütleb ta.

Saare sõnul on üks aktiivsemalt kasutatavaid Saru ristimets, mis asub Hargla kandis. Sealsele kalmistule lähedasi matvatel leinajatel on siiani komme lõigata teeäärsetel mändide koorde surnu mälestuseks rist.

RMK palub vabandust

"Kõik, muu hulgas kohalike inventeerijate kirjeldatud üle 35 000 pärandkultuuri objekti, sh ristimetsad on nähtavad avalikus maa-ameti andmebaasis. Näiteks Võrumaal on kirjeldatud 18 ristipuu või -puudega metsa. Pärandkultuuri kaardikiht on RMKle raietööde planeerimisel aluseks, kuid antud juhul polnud ühtegi piirangut kaardil märgitud, mistõttu ei olnud RMK teadlik ristipuu või puude olemasolust. Pärast raiet vaadati läbi kogu raiutud sortiment, ent ühtegi ristimärgiga puud ei tuvastatud," nendib ta.

Kitter tõdeb, et pärandkultuur on oluline osa meie kultuurist ja rahvuslikust identiteedist ning RMK planeerib oma raietegevust selliselt, et need väärtused säiliks.

"Vabandame ja julgustame inimesi riigimetsas paiknevatest ristipuudest kohalikule metsnikule teada andma, et edaspidi sarnaseid juhtumeid vältida," ütleb ta.

Pärandkultuuri objektidest teavitamise ankeet ja tüpoloogia on toodud ka RMK kodulehel www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist

Luunjas suruti saag vanasse paplialleesse

Teisipäeval tulid ühe Tartu metsandusfirma mehed ja lõikasid Luunja maantee äärest maha viis vana suurt paplit. Kohalikud pelgavad, et sama saatus ootab ka teisi allee puid.

Luunja vallas elav Mart Raudsaar tõdeb, et algas jõhker vana Luunja maantee papliallee hävitamine. "Hetkeseisuga on maha saetud viis puud ning töömehed ütlesid, et plaanis on terve allee," ütleb ta.

Raudsaare arvates võib puude mahavõtmise põhjus olla see, et ei maanteeamet ega vald ole huvitatud tulevase kergliiklustee hooldamisest. Luunja vallavanem Aare Anderson kinnitab, et puud võeti maha plaanitava kergliiklustee tõttu. "On juba otsustatud, et kergliiklustee läheb puude kõrvalt mööda. Kuid küsimus on inimeste ohutuses, mis on kõige tähtsam. Tegemist on üsna vanade puudega, mille oksad võivad tugevama tuulega liikujatele pähe kukkuda või ka rulluisutajatele traumasid tekitada. Arutelu all on mitu varianti, alates sellest, kui palju tuleks puid kärpida, kuni selleni, et paplid hoopis maha võtta ja nende asemele väikesed uued puud istutada. Töid teostav firma võttis näidiseks kärbitud puudelt ehk palju maha, aga need puud ajavad oksi edasi," selgitab ta.

Raudsaar tutvus mahasaetud puude ristlõikega ja need on tema hinnangul täiselujõus.

"Mädasid puid mahasaetute seas ei ole. Ehkki mõni puu võib tõepoolest vajada hooldust. Tuttav arborist ütles, et tegemist on puude tapmisega jokkskeemi järgi," räägib ta.

Tulevase tee alune maa kuulub maanteeametile, kuid tegu on valla projektiga. Vallavanema sõnul kasvavad paplid edasi ka nõnda suure kärpe järel, kuid puud võivad hukkuda hoopiski kergliiklustee ehituse käigus. Otse puude kõrvale tee rajamine vigastab suure tõenäosusega paraku ka puujuuri.

Andersoni sõnul võetakse arvesse kohalike elanike soove, kuid kindlasti ka ohutust.

Osaühing Forest Fortune ütles, et vana Luunja maantee paplitega seotud tööd on praegu seisma pandud. Firma kinnitab, et ka nõnda madalaks lõigatud tüvega paplid on elujõulised ja kasvatavad võrseid. "Töid teeme ikkagi valla juhtnööride järgi. Üks kohalik elanik ütles meile, et tema näeks parema meelega, et vanadest paplitest jääks ikka midagi püsti," räägib firma esindaja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee