Eesti uudised

Riigikogu ei toetanud amnestiaseadust (1)

Siim Randla, 7. august 2014 07:00
ÕIGUSRIIK: Anti Aasmaa on varem teatanud, et õigusriik ei saa enesele lubada, et endiselt võib viibida vangistuses inimesi, kelle süüdistamisest prokuratuur on kohtumenetluses loobunud.Foto: Aldo Luud
Riigikogu õiguskomisjon ei toetanud 15 aastat tagasi ilma riikliku süüdistuseta Kohtla-Järvel nelja inimese tapmise eest eluks ajaks vangi mõistetud Anatoli Nikolajevit kaitsnud vandeadvokaat Anti Aasmaa palvet algatada kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu.

Seda selleks, et edasise karistuse kandmiselt vabastataks kõik seni kuni 31.12.2003 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi alusel süüdi mõistetud isikud olukorras, kus prokurör oli kohtuistungil süüdistusest loobunud.

Samuti on Anti Aasmaa palunud algatada riigikogu otsuse eelnõu, millega vabastatakse sellised inimesed humaanse aktina amnestia korras edasise karistuse kandmisest.

Samal teemal

"Riiklik amnestia tähendab seda, et riik muudab oma suhtumist materiaalõiguses ettenähtud karistatavasse teosse – dekriminaliseerib selle või näeb selle eest seadusemuudatuse kaudu ette kergema karistuse. Amnestia tähendab teatud kuriteo või kuritegude eest karistatud isikute olukorra leevendamist," teatab riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur.

Mõrva paragrahv näeb ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

"Riigikogu õiguskomisjon ei pea võimalikuks karistusseadustiku mõrva paragrahvi kehtetuks tunnistamist või sättele kergema sanktsiooni määramist," ütleb Suur, et eeltoodu põhjal pole võimalik amnestia korras vabastada edasise karistuse kandmiselt kõiki seni kuni 31.12.2003 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi järgi süüdi mõistetud isikud olukorras, kus prokurör oli maakohtu istungil süüdistusest loobunud.

Suur märgib, et kinnipeetaval on võimalus pöörduda armuandmispalvega presidendi poole, peale selle on tal võimalus pöörduda ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee