Eesti uudised

"Jõudsin öelda, et mul hakkas paha ja siis oli juba pilt eest must…" (81)

Küllike Rooväli, 6. august 2014 07:00
Anette.
Noore naise ränk üleelamine: kuumarabandus võib tulla ilma ühegi hoiatuseta

Šokk, krambid, surisevad käed ja jõuetus. Sõnad ei tule suust ja hingamine muutub raskeks. Paanika. "Juua!" Selline on kuumarabandus, mille üle elanu tahab teisi inimesi hoiatada.

Selleks ajaks, kui Anette (19) ööl vastu esmaspäeva oma blogisse elu ühe kohutavama elamuse kirja suutis panna, oli ta juba toibunud. Nii piinadest kui surmahirmust, mis kaasnes krampide, halvatustunde ja kõnehäiretega.

Ootamatu reis kiirabiautoga haiglasse andis õppetunni kogu eluks – ka noor ja treenitud organism ei ela rohke vee joomiseta kuumust üle.

Anette jaoks pole vee joomine palavaga mingi uus asi, pigem on alaline korrutamine kõigis infokanalites tüütuks muutunud. Teab ju iga sportija, et joomine on vajalik. Nii kummutas ka Anette pärast hommikust jooksutrenni suure klaasi vett.

"Ma tean küll, et sellise kuumaga sporti tehes peaks vett jooma veelgi rohkem, aga samas kui ei ole janu, siis ma ei suuda niisama vett sisse pressida."

Anette teab, et ka liigsel veejoomisel on miinused, sest vajalikud ained lähevad kehast välja.

Aga juba mõni tund hiljem sai ta teada, et ilmselgelt on piinad, mis kaasnevad vedeliku-vaeguse ja kuumarabandusega, palju hullemad, kui esimesel hetkel ettegi oskaks kujutada.

Kas oli selles "süüdi" sportliku tütarlapse hea füüsiline vorm, võib ainult oletada, aga Anette tundis end ka ühe klaasi hommikuse veega hästi. Perega sõideti vanavanemate juurde külla, istuti päikese kätte lauda lõunat sööma.

Pilt läks mustaks

"Miskipärast keerles jututeema just vigastuste ja vere juures, kui mul pea tohutult ringi käima hakkas ja ma küünarnuki lauale ja pea käe peale toetasin," kirjeldab Anette.

"Jõudsin öelda, et mul hakkas paha ja siis oli juba pilt eest must. Teiste sõnul olin ma teadvusetu õnneks alla minuti, siis üritasin silmi lahti teha ja tundsin, kuidas mulle külma rätikut pea peale suruti."

Õudsem osa oli aga alles ees. Neiu ei suutnud püsti tõusta.

"Üritasin kätega isa ümbert kinni võtta ja siis tuli selline šokk. Ma ei saanud oma käsi küünarnukist ülespoole liigutada, need olid täiesti krampis ja surisesid," kirjeldab Anette.

Ehmatus, hingeldamine. Siis muutus ka hingamine raskeks. "Üritasin öelda, et nad paneksid mind pikali ja see oli veelgi õudsem – mul ei tulnud sõnad suust välja," jätkab ta.

Anettel, kes oli just esmaabikursuse läbi teinud, jooksid peast läbi kõige kohutavamad mõtted.

"Need on ju insuldi sümptomid, ma ei saa rääkida ja ei tunne oma käsi – hingeldamine läks veel hullemaks ja see oli ikka väga jube," oli Anette paanikas.

Anette pandi pikali, teda jahutati külmade rätikute ja jääga, hoiti kogu aeg kontakti, et ta uuesti teadvust ei kaotaks, joodeti külma vett, masseeriti käsi.

"Mul oli reaalne hirm, et mu käed jäävadki halvatuks."

Jooge mineraalvett!

Kõik toimus nagu läbi udu. Keegi kutsus kiirabi. Anette proovis rääkida, aga sellest ei tulnud midagi välja. Huuled lillakassinised, hirmul ja paanikas, ei mäleta neiu, kaua ta maas rabeles. Tuli kiirabi, aga ka meedikute küsimustele ei suutnud ta vastata.

"Ma ei suutnud ju midagi selgelt öelda! See oli nii ahastav," on blogikirjutisestki tajuda Anette muret. Järgnes süst, kurku lükati mingit mõru vedelikku, jalad tõsteti üles.

"Siis nad tõstsid mind kanderaami peale ja ma sõitsin esimest korda kiirabiautoga."

Veel üks süst. Käsi rusikasse suruda ikka veel ei õnnestunud. Konditsioneeriga haiglas oli läbimärjal, õhukestes riietes Anettel külm.

"Palusin tekki ja olin õnnelik, et suutsin seda enam-vähem selgelt välja öelda," kirjeldab Anette.

Poolteist liitrit füsiloogilist lahust, veel süste.

"Üsna valus oli see kõik, aga rõõmsaks tegi, et sain juba vaikselt sõrmi liigutada ja oma nime ütlesin ka selgelt välja." Nelja tunniga oli kõik möödas.

"Arst manitses mind, et pean rohkem vett jooma – ja just mineraalvett, sest siis ei kao samal ajal organismist kõik vajalikud ained," meenutab Anette. "Miks ma selle peale varem ei tulnud?"

Anette tahab, et teised inimesed ei peaks selliseid piinu kannatama. "Et teiega midagi nii vastikut ei juhtuks, siis tuletan teile meelde sellise tänuväärse asja nagu mineraalvesi," soovitab ta.

"Kui päikese käes sporti teete, siis kaanige ikka korralikult!"

Rongid ja bussid kui palavad lõksud

Esmaspäeval Viljandist Tallinna sõitnud rongis ei töötanud konditsioneer, mistõttu vaevas õhupuudus nii täiskasvanuid kui lapsi, kellest paljud oksendasid.

Kell 15.45 Tallinna jõudnud rongisõit oli inimeste sõnul paljude jaoks talumatu ja oli ainult ime, et keegi raskemat tervisekahjustust ei saanud. Inimesed pöördusid ka juhi poole, kelle kabiinis konditsioneer siiski töötas.

Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Mai Vahtriku sõnul oli Viljandi–Tallinna sõidul konditsioneeririke, mis ilmnes Keavas, veidi enne Raplat.

Rongijuhil oli valida lõpp-peatusesse välja sõitmise ja reisi katkestamise vahel, aga lõpuni sõitmine tundus pika bussiootamise asemel mõistlikum.

Tehnikud saadeti Balti jaama rongile vastu ja uuele sõidule läks rong töötava konditsioneeriga.

Bussiga teisipäeval Viimsist Tallinna sõitnud Ruth (71) rääkis, et seni, kui bussil oli enamik akendest avatud, polnud hullu, kui aga linnaliinidel liikudes tuli alatasa käia bussijuhtide juures akende avamist palumas, oli tõesti jaks lõppemas.

"Vana inimese jaoks, kellel on kõrge vererõhk ja süda haige, on bussisõit praegu nagu loterii," märkis Ruth.

"Enne käi või bussi ümber ring ära, et vaadata, kas aknad on lahti."

Tallinnas 67 kuumarabandust

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et nende teenindusalas on olnud juulikuus 67 kuumarabanduse juhtumit.

"Kui palavatel päevadel on tavaliselt üks-kaks juhtumit, siis praeguse kuumalaine ajal kipub olema juba kolm-neli juhtumit päevas," räägib Adlas. "Seda on kindlasti juba väga palju."

Mis aitab?

"Kõige tähtsam on enese jahutamine," soovitab ka eile õhtul pärast tööpäeva värskendava supluse ette võtnud Adlas. "Kandke riietust, mis võimaldab higil auruda ja kaitseb samal ajal päikese eest. Tarbige rohkelt vett ja ärge keskpäeval kaua päikese käes olge. Kui tahate päikest saada, siis peate arvestama, et käite ennast regulaarselt jahutamas, olgu siis meres või duši all."

Tartu kiirabiarst, kes ei soovinud oma nime avaldamist, ütleb aga Õhtulehele, et Lõuna-Eestis pole kuumarabandus kuigi sage teema.

"See pole siin probleem, inimesed võtavad riideid vähemaks ja jahutavad end," lausub ta. "Põhja-eestlased on sellised ära hellitatud ja loodusest eemaldunud, nende jaoks on iga pisem ilmamuudatus probleem."

Tema hinnangul on suurim risk palavusega kannatada saada neil usinatel kodanikel, kes asusid kohe ja innuga täitma seadust, mis lubab avalikes kohtades napsitada.

"Alkohol viib organismist viimasegi vee ja kuna nad muud ei tarbi, on ka lahja alkoholi joomine päikese käes tegelikult lihtsalt üks enesepiinamise vorm," sõnab arst.