Eesti uudised

"Purjus meest, kes tahab ujuma minna, on raske tagasi hoida. Ta läheb ikka." (14)

Maarius Suviste, 6. august 2014, 07:00
"Purjuspäi ujuma mineku ning uppumissurmade vastu ei aita vist midagi. Enneta mis sa ennetad, aga kui ikka endal mõistust ei ole ja sõbrad vetteminekut ei takista, siis tulebki tihti surmalaks," arvavad Tamula järve ääres pargipingil istuvad Võru mehed.

Palavate ilmadega ei möödu ilmselt päevagi, kui ei laekuks teadet järjekordsest uppumissurmast. Tragöödia on juhtunud enamasti ühe ja samas stsenaariumi järgi: mehed libistavad veekogu lähedal õllekest või kulistavad kangemat kraami ning purjuspäi tekib siis tahtmine jahutavasse vette ronida.

Võrus Tamula järve ääres puude varjus pargipingil istuv vanemapoolne kolmene meesteseltskond räägib, et nemad purjuspäi ujumas ei käi.

"Purjus meest, kes tahab ujuma minna, on raske tagasi hoida. Ta läheb ikka," arutleb Jaak.

"Palavate ilmadega kiputakse jooma ja siis vette minema. On neid, kes tahavad end jahutada. Aga nad ei anna endale aru, et on purjus ja ei jõua supelda – mis ujumisest siis veel rääkida? Teised on need, kes hakkavad purjuspäi olles end tõestama, esinema ja teistele ennast näitama. Mina joomase peaga ujumist õigeks ei pea"

Jaagu kamraadid leiavad, et riik on küll palju raha kulutanud, et inimesed ei läheks purjuspäi

vette ujuma, kuid kahjuks pole sellest tolku olnud.

"Päästeamet võib kulutada kas või miljoneid eurosid reklaamfilmide ja plakatite peale, aga nagu näha, siis inimesed teevad ikka nii, nagu ise tahavad," arvavad nad.

Nad ütlevad, et kui purjus inimene ei saa aru, et sellises olekus ei minda ujuma, siis esmane korralekutsumine peaks tulema sõbralt või sõpradelt, kes saaksid kohe takistada ujumaminekut.

"Pahatihti on nii, et kui üks läheb purjuspäi ujuma, siis on ka sõbrad tema kõrval purjus. Siis ei adu enam keegi neist reaalset olukorda," ütlevad Võru mehed.

Võrumaalane Andi ütleb, et purjus peaga ujumas käimise komme on Eestis suviti nagu paha katk.

"Joobes peaga käiakse väga palju ujumas. Eriti õhtuti ja nädalavahetustel, kui on vaba aeg. Õnneks pole kõik purjuspäi ujujad ära uppunud, paljud tulevad ka iseseisvalt omal jalgel veest välja," märgib ta.

Tartu Anne kanali ääres pingil istuv ja õllepurki pingi all hoidev Anatoli räägib, et üks tema perekonnatuttav, 60. aastates mees uppus neli aastat tagasi kodujärve.

"Ta jõi kodu lähedal viina, ilm oli palav ja loomulikult läks ta siis ujuma. Ta uppus kaldast vaid kolme meetri kaugusel. Aga seal oli väga sügav. Keegi ei pannud tähele. Avastati alles siis, kui oli hilja," meenutab Anatoli.

Ta ütleb, et pärast seda kurba juhtumit ta purjuspäi ujumas ei käi ning kui näeb, et mõni purjus inimene üritab ujuma minna, läheb kohe takistama.

Rannas joomine keelu alla!

Tartusse Anne kanalisse koos lapsega ujuma tulnud Marja on kindel, et randades peaks alkoholi pruukimine keelatud olema. Olgugi et 1. juulist kehtima hakanud korrakaitseseaduse järgi on lubatud avalikus kohas ehk siis ka rannas juua – ilma teisi häirimata.

"Kui randades tohib juua, siis tähendab see seda, et rannavalvurid peavad tegelema joodikutega, samal ajal kui mõni vajab olulisemat kiiremat abi – näiteks laps," kõneleb Marja.

Ta lisab, et nii kaua, kui veekogude juures lubatakse ametlikult juua, tuleb ette ka uppumissurmasid.

"Veekogude läheduses peaks olema üle-eestiline alkoholi joomise keeld. Kahjuks seda aga ei ole. Ühelt poolt riik lubab lausa seaduslikult rannas õlut ja viina juua, kuid samal ajal teise käega tegeleb ennetustööga, et purjus inimesed vette ei läheks. Niimoodi on see surnud ring. Midagi peaks kiiremas korras muutma."

Päästjad: joobes ujuma minek on eluohtlik!

Päästjad hoiatavad tungivalt, et joobes ujuma minek on eluohtlik! Napsitanud sõpra ei tohi vee juures üksi jätta ning kui näed teda sügavasse vette minemas, tuleb seda elu säästmiseks iga hinnaga takistada.

Samal teemal

17. september 2014, 17:54
Pärnumaal uppus kodutiiki nelja-aastane poiss

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee