Maailm

Ungari eelistab Mongooliat Eestile ja kiidab Venemaad (63)

Lembit Luht, Eesti saatkonna ajutine asjur Budapestis 1999.–2001. aastani, 5. august 2014 07:00
KOOS IIDOLIGA: Eriliselt soojad on Viktor Orbánil (51, vasakul) suhted Vladimir Putini (61, paremal) Venemaaga. See võib olla isegi üks argument Ungari saarkonna sulgemiseks Tallinnas. Foto: AFP/Scanpix
Eesti ja Ungari diplomaatilised suhted jõudsid kõrgtasemele 1999. aastal, kui mõlemad riigid avasid vastastikku oma suursaatkonna Budapestis ja Tallinnas. 15 aastat hiljem otsustati saatkonnad Ungari algatusel taas sulgeda. Ungari saatkond Tallinnas suletakse 15. septembril ja Eesti saatkond Budapestis hiljemalt 30. septembril.

Ungari hakkas ilmutama huvi saatkondade avamise vastu kohe pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist. Üheksakümnendate algul sai Ungari suursaadikuks Helsingis ja Tallinnas tuntud Ungari tõlkija ja kirjanik (rootsi, soome ja eesti keelest) Béla Javorszky, kes resideeris Helsingis.

Meelde on jäänud tema külaskäigud Tallinna, kus ta igal kohtumisel esitas mulle (töötasin välisministeeriumis Ungari lauaülemana) küsimuse, millal avab Eesti oma saatkonna Ungaris, sest on ju imelik, kui sugulusrahvad (keelesugulased) seda ei teeks. Tema sõnul on Ungari valmis kohe avama oma saatkonna Tallinnas, kui Eesti on valmis seda tegema Budapestis.

Samal teemal

Ungarlased kahtlevad soome-ugri juurtes

Seepärast tuli mulle mõnevõrra ootamatuna Viktor Orbáni valitsuse tänavune otsus sulgeda 15. septembril Ungari saatkond Tallinnas. Kuid samas – see ei üllatanud mind eriti, sest olen hästi kursis Ungari viimaste aastate arengutega.

Asi on nimelt selles, et sel ajal, kui saatkonnad loodi, valitses kahe riigi suhetes arusaam, et tegu on soome-ugri riikidega ning saatkondade loomise üheks ajendajaks olid ka n-ö emotsionaalsed motiivid. Teise põhjusena võiks nimetada asjaolu, et nii Eesti kui ka Ungari kuulusid Euroopa Liidu idasuunalise avamise esimese ringi kandidaatriikide hulka. Nüüd on aga need kaks põhjust minetanud oma tähenduse.

Juba aastaid on Ungaris tegutsenud selliste teadlaste koolkond, kes on seadnud kahtluse alla ungarlaste põlvnemise soome-ugri rahvaste hulgast. Ungarlaste põline kodumaa olevat Sise-Aasia, territoorium, mis piirneb põhjas Mongooliaga (sellega on seotud saatkonna avamine Mongoolias, selle asjaolu tõi Orbánii valitsus üheks põhjuseks, miks Tallinna saatkond suletakse) ja lõunas Hiina ning Tiibetiga. Seal elavate rahvaste geenid kattuvad oletatavasti 80% praeguste ungarlastega geenidega.

Kuna nii Eesti kui ka Ungari on Euroopa Liidu liikmed, siis oleks nagu kadunud ka teine minu poolt nimetatud põhjus, miks saatkonnad 1999. aastal avati. Kuid see pole nii lihtne, sest saatkonnad on ju ka paljudes teistes ELi riikides. Ungari selgitus saatkonna sulgemise kohta pole midagi muud kui diplomaatilise keele väljendus, mis maakeeli kõlaks – te pole meile enam huvitavad ja seda võib kindlasti seostada Ungari praeguse valitsuse poliitikaga (alates 2010. aastast), mida peaminister Viktor Orbáni nimetab unorthodox ehk siis mittetavapäraseks. Palju huvitavam on Ungarile näiteks Kosovo, kus neil saatkond töötab.

Ungari valitsuspartei Fidesz juhtimispõhimõte on juhikesksus, mida sotsialismi ajal nimetati demokraatlikuks tsentralismiks, seega kõik, mis toimub Ungaris, ei toimu ilma Viktor

Orbáni teadmiseta. Olukorra teeb absurdseks kas või asjaolu, et Fideszi parlamendiliikmed ei julge oma arvamust avaldada nendele ajakirjanikele, keda peetakse opositsiooni toetajateks.

Selgelt on märgata Fideszi suundumust materiaalsete vahendite ümberjagamisele (nemad ju ei pääsenud esimese ringi erastajate hulka). Nii on see toimunud riigimaade väljarentimisel, tubakaäri ümberjagamisel.

Võimu juures olemise kõige kasutoovamaks asjaks on kujunenud suure maksumusega riigihangete andmine ainult oma siseringi kuuluvatele firmadele. Nii on tekkinud Fideszilgi oma oligarhid (vasakpoolsetel olid need juba varem olemas). Peale selle saaks majandusliku unorthodoxi alla viia füüsilise isiku tulumaksumäära 16% ja käibemaksumäära 27%, aga ka mitme erimaksu kehtestamise (näiteks pangamaks ja reklaamimaks) ning mitme firma natsionaliseerimise. Nii võiks lühidalt kirjeldada Orbánii mitteortodoksset majanduspoliitikat.

Samal ajal toimub rahva üldine vaesumine. Viimaste andmete kohaselt elab Ungaris praegu peaaegu 40% inimestest alla vaesuspiiri. Riigivõlga pole suudetud vähendada erapensionifondide natsionaliseerimisest hoolimata (3000 miljardit forintit). Tööhõivet on suudetud mõnevõrra parandada eelkõige tänu riiklike abitööde juurutamisele ja välismaal töötavate ungarlaste statistikasse võtmisele.

Unorthodox poliitikas. Kohe pärast kahekolmandikulise häälteenamusega võitu 2010. aasta parlamendivalimistel kuulutas Orbán välja vabadusvõitluse strateegia. Riigisiseselt tähendas see võitlust opositsiooniga ja ilmselt ka teisitimõtlejatega (esialgu õnneks idee tasandil). Rahvuslikust ideest inspireerituna kuuluvad ungari rahvuse hulka need, kes jagavad Fideszi ideid ja neid toetavad.

Unorthodoxi ideede elluviimiseks oli vaja kibekiirelt vastu võtta uus põhiseadus (mida on juba mitu korda muudetud ja täiendatud) ning teised seadused, mis eeldavad kahekolmandikulist enamust parlamendis (näiteks ajakirjandusseadus ja valimisseadus). Neid kahte seadust on nii Euroopa Liit kui ka teised rahvusvahelised organisatsioonid karmilt kritiseerinud.

Tänu valimisseaduse muutmisele on Fideszil ka aprillis valitud parlamendis 2/3 enamus (valimistel saadi 45% valijate häältest). Sügisel peetavate omavalitsuste valimiste jaoks tegi Fidesz alles hiljuti muudatusi pealinna valimiste korras (ilmselt tekitas ärevust vasakpoolsete parteide edu viimastel parlamendivalimistel Budapestis).

Vabadusvõitlus välispoliitikas tähendab aga võitlust "Brüsseli bürokraatidega" (loosungiks "Ungari ei ole Euroopa Liidu koloonia") ning avanemist itta.

26. juulil Rumeenias B?ile Tu?nadis (ungaripäraselt Tusn?dfürd?s) ungarlaste juhtidele esinedes kuulutas Orbán välja oma uuemad poliitilised seisukohad riigi (Ungari) arendamisel.

Orbán tõi eeskujuks Venemaa ja Hiina

Lahti tuleb öelda läänelikust liberaalsest poliitikast ja Ungari saab olema illiberaalne riik (euroopalikus mõistes mitteliberaalne ja mittedemokraatlik riik). Ungarist saab tööpõhine rahvusriik (mida see tähendab, ta ei selgitanud, kuid senist praktikat arvesse võttes mõtles ta ilmselt riiklike abitööde süsteemi tugevdamist ja põhimõtte "kes ei tööta, see ei söö" elluviimist), kus ungarlane on ilmselt ainult see, kes toetab Orbani poliitikat.

Eriliselt soojad on Orbánil suhted Putini Venemaaga (see võib olla isegi üks argument Tallinna saatkonna sulgemisel), nagu muuseas paremäärmuslikuks parteiks peetaval Jobbikulgi. Pole siis ime, et just Jobbik kiitis ainsa opositsiooniparteina palavalt heaks Orbáni mõtted uue riigikorralduse asjus. Näitena võiks tuua sedagi, et Venemaa agressiooni Ukraina vastu ei tahtnud Ungari valitsus pikka aega hukka mõista.

Fideszi neljast viimasest valitsemisaastast rääkides ei saa mööda minna ka asjaolust, et Orbán on ennast näidanud autoritaarse juhina, kellele meeldib rahva (loe: Fideszi toetajate) imetlus.

Fideszi toetajad on teda nimetanud nii Euroopa tugevaks meheks kui ka elavaks jumalaks, kellele meeldib see, kui vanemad naised ta kätt suudlevad. Diktaatorliku käitumismalli alla käib seegi, et Orbán lasi oma kodukülla (Felcsut, umbes 1800 elanikuga küla) ehitada pompoosse 4000 kohaga jalgpallistaadioni.

Kodanikuühendustega seoses ütles Orbán, et need vabaühendused, kes kritiseerivad valitsust, on välismaa kinni makstud agendid. See tundub paranoiline, kuid see mõte kõlas peaministri Tusnadfürdös esitatud kõnes ja mulle tuletas see väga meelde Nõukogude aega.

Kõike ülaltoodut arvesse võttes polegi nii üllatav Ungari otsus panna Tallinna saatkond kinni. Arvan, et Eesti ei kaota sellest midagi ei poliitilises ega ka majanduslikus mõistes, kui diplomaatilisi sidemeid ümber korraldada.

Ungari arengutendentse arvestades ei näe ma ka erilist vajadust suhete forsseerimiseks.

Mul on hea meel, et Eesti valitsus reageeris adekvaatselt ja kiirelt Ungari sammule, ehkki loodan, et tavainimeste suhted seetõttu ei kannata. Selleks annab lootust ungarlaste massiline negatiivne reageering Ungari saatkonna sulgemisele Tallinnas ning Eesti Instituudi aktiivne tegutsemine Budapestis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee