5
fotot

23/07/2014

Makasarist Bangsali sadamasse jõudmine oli ikka paras seiklus. Meid viidi väidetavasse "bussijaama", kust saime peale pikka uurimustööd teada, et ainus võimalus on võtta anglot (minibuss/kuut), sõita Jalan Raya Tanjungile, et sealt siis järgmine bussilaadne masin võtta. Kokku umbes 40-50 000 rp.

Sõitsime anglotiga maanteeni (5000 rp) ning mõtlesime siis hääletada ja äkitselt olid kõik kohalikud mehed meie ümber puntras. Igaüks pakkus jõudsalt oma teenuseid. Kui lõpuks saime end massidest läbi pressitud, leidsime end lahtise kastiauto kastist sadama poole kihutamas.

Kolahunniku otsas istudes, kohalikele lehvitades ning läbi maheda tuule kihutades tundus elu täiuslik. Mul oli kõik olemas: hea sõber, mäed, päike, jungel. Kõik, mida mu hing ihkab!

Gili Meno üllatas meid oma iluga. Helesinine soolane vesi, valge liiv, bungalod, bambusmajad. See oli paradiis, mida seni vaid postkaartidelt nähtud, saare rammus looduslik ilu meid ümbritsemas.

Ühesõnaga need, kes juba kord Lombokile on sõitnud, peavad kindlasti ka Gili saartele minema. Neid saari on kokku kolm: Gili Air, Gili Meno ning teismeliste peoparadiis Gili T ehk Gili Trawangan. Need on Bangsali sadamast umbes 30 minuti kaugusel. Paadid väljuvad kell 8:00, 14:00 ja 17:00, pileti hind on umbes 20 000 ruupiat.

Arvestage, et hotellid ning toidukohad on üsna kallid. Üks öö kahele maksab keskeltläbi 300 000 – 500 000 ruupiat. Kes eelistab aktiivselt puhata, võiks proovida leida saarel vabatahtlikuna tööd. See tähendab küll telgis magamist ning varahommikust päikseloojanguni looma moodi töö tegemist, kuid ka sellel on omad võlud.

Boonuseks on muhe seltskond, põnevate teemadega tee/õlle õhtud, prii hommikusöök ning pikad lõunapausid korallide kohal (kasuta aega nt snorgeldamiseks).

Kes asjast tõsiselt huvitatud võib ühendust võtta Michelliga (gililtd@hotmail.com või +62 878-6249-2062), kes ehitab vabatahtlike abiga Gili Meno Eco Hostelit.

Päevaprogramm on lihtne. Minu ning Jany tavaks oli saanud alustada hommikut koos päikesetõusuga kell 6.30. Hambapesule, lühike sörk liivarannal ning hüpe ookeanisse (kuhu väga kauaks ei saanud kõrvetavate millimallikate tõttu jääda).

Reedeses graafikus oleme mina ning Jari (Saksamaa) korrapidajad. Listist loen, et kolm ämbrit ookeanivett nõude pesuks tuleb köögi pliidi ette tuua.

Prügikastid ning tuhatoosid tühjendada, laud eelmise õhtu õllepudelitest lagedaks teha, külmutuskapp puhtaks küürida ning üks ämber soolast vett mullasele pinnasele pritsida, et kärbseid eemal hoida ning taltsutada suuremat tolmu.

Hommikusöök pidi kõigil olema söödud kella 8.15neks, mille järel pidi igaüks minema kohustusi täitma. Kuid nagu kiuste oli sel hommikul majas segadust rohkem, kui kunagi varem. Soome poisi Mikko telgist oli keegi möödunud ööl laptopi pihta pannud. Olukorda kutsuti lahendama saare vanem, kes lõppkokkuvõttes ei teinud mitte midagi. Arvuti ei ilmunudki kunagi välja.

Draamast raputatuna asusime kõik tööle. Ligi 20 inimese abi ja jõuga toimusid ehitusplatsil suured muutused. Võrreldes viimaste viie päevaga sai töö lõpuks hoo sisse. Inimesed ei suutnud isegi pauside ajal tööriistu käest panna. Aleng-aleng (bambus kardinad) seinad kerkisid kui seened pärast vihma.

Mina ning Carmen (Saksamaa) valmistasime WC ukse. Tulemuse üle uhke olles algas protsessi raskeim osa – uksehingede paigaldamine. Hingede paigaldamine oleks olnud oluliselt lihtsam, kui indoneesia metallitehased toodaksid kruvisid, mis keeramisel ei puruneks. Kuid hoolimata kiuslikest takistustest saime ukse siiski paika.

Päev jätkus kaevetööde, tsemendi segamise, bambuse tükeldamise, puurimise, saagimise, riisumise jms. Kogu seltskond higistas nagu tavapärane töömeeskond ja nii nädal aega jutti. Soovitan kõigile!

Om swastiastu

Jaga artiklit

3 kommentaari

H
hmm  /   09:27, 17. aug 2014
väga segane jutt...
K
Koh Phi-Phi madrats  /   12:37, 5. aug 2014
Seda jama on raske kommenteerida...

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis