Eesti uudised

Riigifirma juhtide autod võivad maksta õpetaja kolme aasta palga (64)

Teet Teder, 4. august 2014 07:00
Elroni juhatuse esimees Andrus Ossipi auto.
Riigifirmade juhtide autod on muidugi erinevad. Mõnele on ostetud sõiduk, mille hind võrdub õpetaja kolme aasta palgaga. Mõni pole üldse auto vääriline ja kasutab isiklikku sõidukit.

Näiteks kõige enam teeniv juht Jan Palmér jagab üsnagi tagasihoidlikku masinat teiste juhatuse liikmetega ja Estonian Air räägib sellest valehäbita avalikult. Riigi rongifirma ülemuse uhke ronkmusta maasturi kohta ei taha piinlikkust tundev Elron aga midagi öelda.

Estonian Air’i tegevjuht Jan Palmér jagab autot

• Keskmine teenistus eelmisel aastal kuus: 26 500 eurot.

• Ametiauto mark: Volvo V40.

• Liisingulepingu kestus: aprill 2013 kuni aprill 2015.

• Igakuine makse: keskmiselt 400 eurot.

Miks just see auto: Estonian Airi meediaesindaja Ilona Eskelinen ütleb, et Eesti lennufirmas on kasutusel juhatuse auto Volvo V40, mis on väike ja ökonoomne ametisõitude tegemiseks. "Juhatuse auto on kõigi juhatuse liikmete kasutada," ütleb Eskelinen, et eraldi ametiautot Palméril polegi.

Auto seisab kontoris, seda kasutatakse vastavalt sisekorrale ja see registreeritakse sekretäri juures.

ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand

• Keskmine teenistus eelmisel aastal kuus: põhitöötasu 6391,16 eurot.

• Ametiauto mark: 2012 aastal riigihankega hangitud rendiauto Audi A6 3,0 TDI.

• Liisingulepingu kestus: viis aastat.

• Igakuine makse: 760,40 eurot (hõlmab liisingumakset, kindlustust, tehnohooldust).

• Miks just see auto: sadam ei põhjenda.

Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimehe Tanel Rautitsi auto saladuses

Lennuliiklusteeninduse ASi personali- ja kommunikatsioonispetsialist Elis Mäeots ütles Õhtulehele vaid: "Lennuliiklusteeninduse AS ei pea selle info avaldamist põhjendatuks ega vajalikuks."

Ka ametiautost pildi tegemist pidas Mäeots võimatuks ja nii jäetigi saladuseks, millise noobli masinaga sõidab Lennuliiklusteeninduse AS juhatuse esimees Tanel Rautits, kes teenis näiteks 2011. aastal põhitasuna 61 172 eurot ja lisatasuna 14 764 eurot.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann

• Teenistus eelmisel aastal kuus: aastal 2013 oli 8800 eurot bruto, alates septembrist 9680 eurot kuus bruto.

• Ametiauto mark: Audi A6 Allroad.

• Rendilepingu kestus: viis aastat lõpptähtajaga 2017 oktoober.

• Igakuine makse: 847 eurot.

• Miks just see auto: ettevõte ei põhjenda.

Eesti Loto juhatuse esimehel Heiki Kranichil ametiautot pole

• Keskmine teenistus eelmisel aastal kuus: 5754 eurot.

• Ametiautot Heiki Kranichil pole. Sõidab isikliku autoga ja saab selle eest kompensatsiooni 64 eurot kuus.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik

"Teie poolt soovitud andmete avalikustamise kohustust seadus Tallinna Lennujaamale ei sätesta, kuna teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist," ütleb lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts.

Lennujaam kirjutab oma kodulehel, et ASi Tallinna Lennujaam aktsiate omanikuks on Eesti vabariik ja ettevõte kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.

Kui näiteks ministeeriumid peavad seaduse järgi päringule vastama, siis kõik riigiäriühingud ei pea. Avalikustamise kohustus seondub ettevõtte avalike ülesannete ja rahastamise allikaga ehk kui seadusega on ettevõttele pandud kohustus pakkuda avalikku teenust ja riik on selleks raha eraldanud, siis selles osas allub ettevõte avaliku teabe seadusele – teave kuulub avalikustamisele.

Kui autod on ostetud riigiraha eest, siis on teave nende soetamise kohta avalik.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik teenis 2011. aastal 65 296 eurot.

Omniva juhatuse esimees Aavo Kärmase auto on pruun

• Keskmine teenistus eelmisel aastal kuus: 5172 eurot.

• Ametiauto: Volvo XC 70.

• Liisingulepingu kestus: 2013–2018.

• Igakuine makse: 515 eurot (ilma käibemaksuta).

• Miks just see auto: Kärmas ei põhjenda.

Samas pakkus ta lahkelt, et kui lehel on lisaküsimusi, siis tuleks pöörduda Omniva kommunikatsioonispetsialisti Erki Varma poole. Kuivõrd Kärmas jättis vastamata auto pildistamise palvele, siis talitasimegi nii.

Seda tulemuseta, sest Erki Varma keeldus Omniva juhi Aavo Kärmase autost pildi tegemisest, sest Kärmasel olevat väga tihe graafik. Õhtulehe fotograafile ei osatud öelda, millal on tema auto Omniva parklas ja millal mitte. Öeldi vaid, et sõiduk on pruun.

Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip: auto, mis võiks maksta õpetaja seitsme aasta palga

"Nimetatud teemad on meediast korduvalt läbi käinud, Elronil ei ole siin midagi uut öelda," teatab küsimuse peale, millega sõidab Elroni juht, riigifirma infospetsialist Raili Mänd ja jätab vastamata küsimustele, kui kaua autot renditakse ja milline on igakuine makse.

Rongifirma juht on pildile jäänud uhiuue süsimusta Toyota Land Cruiser 150 maasturiga, mille kallimate mudelite hind küünib 70 000 euroni. Varem on Elroni müügi- ja arendusjuhi Norbert Kaareste öelnud Ärilehele, et liisingupakkumised küsiti ilma kindlustuseta ja 48kuulise lepingu maksumus ilma käibemaksuta on ligikaudu 32 300 eurot.

Kalli maasturi hankimiseks aga riigihanget ei korraldatud, sest riigihangete seaduse mõistes ei ostnud Elron autot kui asja, vaid tellis kasutusrendi teenust.

800eurost miinimumpalka teenivale õpetajale oleks 32 300eurone Land Cruiser hind enam kui kolme aasta palk, Ossipile aga vaid poole aasta oma. Tänavu jaanuaris kirjutas Ärileht, et tema töötasu on 6000 eurot kuus ehk 72 000 eurot aastas.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive

• Keskmine teenistus eelmisel aastal: brutopalk 10 800 eurot kuus. Natuke üle 8000 euro tuleb kontole.

• Ametiauto mark: Audi A6.

• Rendilepingu kestus: Kolmeaastase täisteeninduse kasutusrendi leping sisaldab teenuseid kaskokindlustusest rehvivahetuseni. Leping lõppes juuni lõpus, kuid Liive lasi sama auto lepingut pikendada.

• Igakuine makse: Liive kinnitusel 1000 euro kanti.

• Miks just see auto: ka Liive eelmine auto oli Audi A6.

Majandusanalüütik Peeter Tammistu: vaevalt tahaks ükski pealik ringi sõita autoga, millel on kiri: "Hea kaaskodanik, sõidan mõnusalt autoga, mis sisaldab sinu 600 aasta elektriarvet!"

Peeter Tammistu sõnul ei ole olemas riigiraha, on vaid maksudest kogutud ühine raha. Sama on ka riigifirmadega, sest õiguslikult on võimalik aretada jada, mille järgi on kõik riigi kodanikud nende firmade omanikud, aktsionärid või osanikud ja selles firmas nii väikese asja nagu auto, olgugi luksuslik, varjamine on mõistetamatu. "Meie esindajad (ministrid) annavad nõukogudele suunised nii firma arendamises kui ka selles, milline on selle firma kuvand avalikus ruumis. Kas tegemist on säästlik-innovaatilise või laristav-suurustava ettevõtjaga? Keskkonnas, kus me iga päev kuuleme üleskutseid avatusele, läbipaistvusele, kaasamisele, on millegi niivõrd avaliku asjanduse, kui auto maksumuse varjamine, tõeline kiviaega kinnijäämine. See ei vasta ajastu vaimule. Seda enam, et midagi varjata ju polegi, ega kepsaka autoga ringi sõites seda heinasaoks maskeerita," ütleb Tammistu.

"Auto maksumuse küsimus on üldjuhul riigi omanduses olevates suurfirmades majanduslikult tühine, küll aga märgiliselt väga tähtis, kuidas pealik suhtub meie ühisesse rahasse. Kuna ühiskond on ikka veel huvitatud nii riigijuhtide kui ka firmajuhtide autode maksumusest, siis ei näe ma mingit põhjust selle varjamiseks. Avalikustamine on kõige kindlam rohi haiglase uudishimu vastu. Tegemist on ikkagi omaniku tahtega. Eriti küsitav on nende ettevõtjate "vabadus" ilutegevuses, kellele makstakse dotatsiooni. Need on ju oma olemuselt ebatõhusad firmad, kahjumiga tegevad, millele me omakorda turusolkimise korras oma ühist raha peale maksame. Nendel juhtudel pole küll mingit põhjust autouhkustustuseks."

Keelamine, käskimine, piirmäärade kehtestamine on üks lahendusvariante, et liialt kalleid masinaid ei soetataks, aga Tammistu hinnangul see ei toimiks, sest peaaegu kõigist keeldudest on võimalik kavaljuriidiliselt mööda hiilida. "Mina eelistan keelamisele pooltevahelisi siduvaid kokkuleppeid. Selliseid, mis määratleksid poolte õigused ja vastutused ning ei jätaks kohta valestimõistmisele. Maailmas käib asi üldjuhul niimoodi, et juhi palkamisel lepitakse kokku saavutatavad tulemused, saadavad tasud ja võimalikud boonused, kuid samas ka sotsiaalkindlustuspaketid, pensionipaketid ja optsioonid. Samuti lepitakse kokku, milliseid firma varasid ja milleks juht kasutada võib sealhulgas ka see, millist autot/jahti/lennukit ta firma vahendite eest ostab/rendib oma tööde tegemiseks (muide, ka seda, kuidas ta seda tööväliselt kasutab). Seega võtab omanik iga juhi tööle teatud kohustuste-õiguste paketi alusel. Sellisel juhul ei tekigi tagantjärele tarkust, et auto on liiga kallis, või pealik sõitis sellega perega kuurorti.

Teisalt on olemas ka kodanikuühiskonna mõjutuse meetodeid. Praegu ei ütle igapäevasele palgasaajale, kelle aastasissetulek on 6000–7000 eurot, 100 000 eurot maksev auto midagi. See arv on tema jaoks hoomamatu. Sellisel juhul tuleb see teha mõistetavaks, näiteks, et see on tema circa 15 aasta palk. Kui meie kahetoalise korteri elektri aastaeelarve on circa 120–150 eurot (soojusel 700–800 eurot), siis sellise masina maksumus võrdub 600–700 perekonna aastase elektriarvega, 150 pere aastase soojaarvega ja 15 000 ühistranspordipiletiga. Vaevalt tahaks ükski pealik ringi sõita autoga, millel on slogan: "Hea kaaskodanik, sõidan mõnusalt autoga, mis sisaldab sinu 600 aasta elektriarvet!".

Seega, kui selline olukord meile ei meeldi, peaksime omanikena sellest märku andma omaniku esindajale, kes annaks suunised nõukogule. Niisama lihtne see ongi. Muidugi tuleb hoiduda ka teistpidi äärmustesse sattumisest – isegi riigifirma pealiku auto peab olema selline, mis vastaks tema töö iseloomule ja vajadustele ning turvalisusele."

Samal teemal

27.03.2015
Ettevõtte kütusekaarti isiklikuks tarbeks kasutanud Eesti Raudtee juht astus tagasi
26.03.2015
Riigifirma juht maksis 5000 eurot erasõitudeks kulutatud kütuseraha tagasi

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee