Ilm ja loodus

FOTOD JA VIDEO: hüljes trügis Lohusalus inimeste sekka (33)

Mattias Tammet, 3. august 2014, 18:29
Foto: Kristin Kristelštein
Täna ja eile märkasid ujujad Lohusalu rannas hüljest. Loom näitas end nii vees kui rannal, kuid inimestest end eriti häirida ei lasknud. Ka siis, kui viimased vaid paari meetri kaugusele jõllitama tulid.

Edevast hülgest andsid rannalised teada Keskkonnainspektsioonile, kust edastati teade Keskkonnaametile, mille töötajad omakorda helistasid mereimetajate ekspert Mart Jüssile. Jüssi ütleb, et tema väga mures pole. "Kui see nii on, nagu mina arvan, siis pole hülgel viga midagi," leiab Jüssi, kuid tuletab meelde, et ta ei ole eluka taustaga kursis.

Samal teemal

Ühe variandina võib hüljes olla pärit Poolast, Heli hülgejaamast. "Need pojad, kes on kevadel sündinud, lastakse Läänemerre, et nad hülgeks hakkaksid. Ja need võivad jaburalt käituda," tõdeb Jüssi, sest sellised loomad on inimeste lähedal üles kasvanud ning meiega harjunud. "Ta peab meid selliseks loomulikuks kaaslaseks meres," selgitab Jüssi.

Juuni algusest pärineb tõesti artikkel, mille kohaselt lasti Helist Läänemerre vabaks kolm noort hallhüljest Maszop, Maszoperia ning Łebek. Nendele kolmele kinnitati küll selja külge raadiosaatja, mida Lohusalu supelranda väisanud hüljes ei kandnud.
"Teine võimalus on see, et ta on lihtsalt nupust nikastanud. Aga seda jällegi ei oska välispidiselt hinnata," naerab Jüssi.

"Mina arvan, et las ta olla. Päästma teda kindlasti ei pea. Kui ta seal vee piiri peal suure palavaga lõõtsutab, siis igal hetkel, kui tal tuju tekib, siis ta saab vette minna. Järelikult ta seda lihtsalt ei taha, vaid tahab ennast inimestele näidata. Päästa teda pole vaja, näppida teda ei tohi ja pildistada kindlasti võib."

Ka zooloog Aleksei Turovski manitseb hülgest eemale hoidma ning ütleb, et kõige hullem asi, mida teha saab, on hüljest toita. "Siis ta jääb ja hakkab lunima," hoiatab Turovski.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee