Arvamus

Juske: Tallinna esimene eestlasest linnapea väärib omanimelist tänavat (16)

Toimetas Kristin Aasma, 2. august 2014, 10:53
Tallinna linnavolikogu liige Jaak Juske.Foto: Peeter Langovits / Postimees
Tallinna linnavolikogu liige Jaak Juske teeb ettepaneku anda mõnele pealinna tänavale Tallinna esimese eestlasest linnapea Voldemar Lenderi nimi. 

"Voldemar Lender on Tallinna ajaloos kahes mõttes oluline mees – ta oli esimene eestlasest linnapea ning ta on andnud nime pealinna vanade puithoonete ehitusstiilile," kirjutab Jaak Juske oma blogis.

Samal teemal

"Voldemar Lender sündis 1876. aastal Tallinnas ehitusettevõtja perekonnas, õppis algselt Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, hiljem Peterburi ülikooli füüsika- ja matemaatika osakonnas (1896–1897) ning Peterburi Tehnoloogia Instituudis (1897–1902). Pärast lõpetamist töötas ta 1906. aastani Tallinna vagunitehases "Dvigatel".

1904. aastal valiti Voldemar Lender linnanõunikuks. Samal aastal olid eesti-vene blokk võtnud esmakordselt baltisakslastelt Tallinnas võimu. Aastail 1906–1913 oli Lender esimene eestlasest Tallinna linnapea, juhtides samal ajal ka linnavalitsuse ehitusosakonda. 1903–1914 omas ta ehitus- ja tehnikakontorit, kus alustas enda ehitusinseneri karjääri ka kauaaegseim Tallinna linnapea Anton Uesson (töötas Lenderi büroos aastatel 1909–1912).

Voldemar Lenderi büroo tegutses tema linnapeaks olemise ajal edasi. Ja uusi maju vajas Tallinn toona suurel hulgal, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime," kirjutab Juske.

"Lenderi-tüüpi maju on tänaseni säilinud tuhatkond – kõige Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks ehk miljööaladeks. See tähendab, et seal asuvate majade renoveerimisele esitatakse tavapärasest natuke karmimad nõudmised."

Juske tuletab meelde, et  Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender (1882-1974), kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium.

"Voldemar Lender suri 30. septembril 1939, pääsedes nii tõenäolisest represseerimisest nõukogude võimu poolt. Abikaasa Elfriede põgenes 1944. aastal Rootsi.

On viimane aeg nimetada Tallinna ajaloos olulise perekonna auks üks tänavatest Lenderi-nimeliseks," rõhutab linnavolikogu liige Jaak Juske.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee