Maailm

Mainekad eksperdid hoiatavad: sõda Venemaaga võib puhkeda kogemata (71)

Aadu Hiietamm, 1. august 2014 07:00
SUURE SÕJA OHT: Ukraina kestev kriis võib viia olukorrani, kus Venemaa ja lääneriigid alustavad kogemata sõda, kuigi kumbki pool seda tegelikult ei soovi. Pildil sõidavad Ukraina valitsusvägede soomukid Donetski regioonis.Foto: AFP / Scanpix
Ukraina kriis võib viia olukorrani, kus Venemaa ja lääneriigid alustavad kogemata sõda, kuigi kumbki pool seda tegelikult ei soovi. Seetõttu vajavad lääs ja Venemaa suhtlemisel senisest enam kommunikatsiooni ja läbipaistvust, leiavad mainekad julgeolekueksperdid.

"Me usume, et konflikt Ida-Euroopas ohustab kogu Euroopa julgeolekut," seisab eile publitseeritud avalduses, millele on alla kirjutanud endine Suurbritannia välis- ja kaitseminister Malcolm Rifkind, endine Suurbritannia kaitseminister Des Browne, endine Vene välisluurejuht Vjatšeslav Trubnikov, endine Vene välisminister Igor Ivanov, endine Poola välisminister Adam Daniel Rotfeld, endised Prantsuse kaitseministrid Paul Quiles ja Herve Morin, endine Vene asevälisminister Anatoli Adamišin, endine Türgi asevälisminister Özdem Sanberk, endine Saksa kaitseminister Volker Rühe, Vene Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi direktor Aleksei Gromõko ja endine Soomest valitud Euroopa Parlamendi saadik, endine Kopenhaageni rahu-uuringute instituudi direktor Tarja Cronberg.

Eksperdid osutavad, et praeguseks on olnud juba palju ohtlikke vastasseise ja seetõttu tuleb tungivalt midagi teha, et uute kriitiliste olukordade tekkimise tõenäosust vähendada. Riikide juhid vajavad otsustamiseks rohkem aega, eriti kui arvestada, et mõlemal poolel (Venemaa ja lääneriigid) on kasutamiseks valmis tuhanded tuumarelvad.

Ekspertidele teeb eriti muret teadmine, et kriis võib ilma eelhoiatuseta teravneda. Seda näitas ilmekalt Malaisia reisilennuki allatulistamine, mis teravdas oluliselt Venemaa ja lääneriikide suhteid.

Kaks näidet

Samal teemal

Kuigi osa avaldusele allkirja andnud ekspertidest toetab Venemaa suhtes rakendatavaid majandussanktsioone, leitakse selles siiski, et sanktsioonid võivad õhutada Venemaal natsionalistlikke meeleolusid ja tugevdada venemeelsete positsioone Ida-Ukrainas ning kokkuvõttes see vaid süvendab kriisi.

Kujunenud olukorras valmistab ekspertidele muret kriisireguleerimismehhanismide ebaefektiivsus liinil NATO/EL – Venemaa. Nii ei ole alates Ukraina kriisi algusest praktiliselt toimunud Vene-NATO nõukogu istungeid ning reaalne infovahetus puudub.

Selline olukord valmistab muret hiljutiste Mustal merel ja Slovjanskis toimunud intsidentide valguses. Esimesel juhul lähenes Vene sõjalennuk USA miiniristlejale. Teisel juhul võeti kinni ja hoiti vangis rahvusvahelisi vaatlejaid. Mõlema juhtumi puhul suurenes oluliselt risk, et kriisi sekkuvad kõrvalised tegijad.

Seetõttu peavad avaldusele alla kirjutanud eksperdid oluliseks, et NATO, Euroopa Liit ja Venemaa laiendaksid dialoogi. Seda enam, et Ukraina majanduse jaluleupitamiseks on vajalik nii Euroopa Liidu kui ka Venemaa abi. Ei maksa unustada sedagi, et koostööd Venemaaga on vaja ka Afganistani, Iraani tuumaprogrammi, Süüria ja veel mitme muu pakilise rahvusvahelise probleemi lahendamisel.

Kirjanik Vladimir Kaminer: lääs peab otsima dialoogiMoskvas sündinud saksa kirjanik Vladimir Kaminer meenutab Spiegel Online’is stseeni 2000. aastal ilmunud Putini elulooraamatust "Ot per-vogo litsa", kuidas praegune Venemaa president ajas lapsena vanematekodu keldris suure roti nurka. Kui viimane märkas, et tal puudub taganemistee, ründas ta väikest Vovat.

Kaminer arvab, et praegune Venemaa president jääb igavesti meheks, kellega pimeduses lapsi ehmatada. Sellest hoolimata ei peaks lääs mõtlema järjest uute sanktsioonide kehtestamisele, vaid alustama nurka aetud Putiniga dialoogi, et näidata talle kätte taganemistee.

Ajaleht: Saksamaa ja Venemaa peavad salakõnelusi

Inglise ajalehe The Independent andmetel peavad Saksamaa ja Venemaa Ukraina kriisi lahendamiseks intensiivseid salakõnelusi.

Praegu teadaolevalt on laual variant, mille kohaselt lõpetab Venemaa sekkumise Ukraina siseasjadesse, viimase piirid stabiliseeritakse ja ta saab suuremahulise majandusabi. Sealjuures on Venemaa valmis tagama Ukraina varustamise energiakandjatega.

Venemaa omakorda nõuab selle eest vastu, et rahvusvaheline kogukond tunnustaks Krimmi annekteerimist. Sellega võib minna aga raskeks, sest mõned ÜRO liikmesriigid ei pruugi sellega kaasa minna. Venemaa tahab ka lubadust, et Ukraina ei liitu tulevikus NATOga.

Ajaleht lisab, et arutatav rahuplaan sai Malaisia reisilennuki allatulistamisega tõsise hoobi, kuid läbirääkimistel osalevate allikate kinnitusel on ettepanek siiski endiselt laual.