"Ma tulen teiega! Palun võtke see koer ära. Aiaa! Aiaa…" (366)

Aeg: 12. juuli öö kella poole kolme ja poole nelja vahel. Koht: Patarei vangla territooriumi merepoolsel küljel Tallinnas. Sündmus: vabaõhukontsert "Kultuuritolm".

Veidi pärast räppar Suure Papa lavalt tulemist astus räppar Beebilõusta ja tema sõprade juurde Dussmann Security turvamees, kes käskis seltskonnal peokohalt minema astuda, kuigi kontsert veel kestis. Seltskonnale jäi käsu põhjus arusaamatuks ja too kutsus abiväge juurde. Peokülalised muutusid rahutuks.

Kontrollimata andmetel olid turvajad hakanud ise pileteid müüma.

"Nutad ja kuulad sõna," mõtles ilmselt turvamees sõnavahetuse käigus ja lasi üle seltskonna pisargaasi. Tekkis kaos. Inimesed heitsid õhku ahmides ja läkastades pikali. Pealtvaatajaid tuli järjest juurde. 

Kiirabi asemel tuli politsei 

Kõige rohkem gaasi silma ja näkku saanud mees karjus meeleheitlikus valus maas põlvitades. Neljaliikmeline turvagrupp hakkas teda erilise hooga väänama. Niigi õhupuuduses vaevlevale mehele suruti põlv kõrile ja hoiti seni, kuni ta meelemärkuse kaotas.

Siis tõusid turvatöötajad püsti ja sõbrad said teda turgutama minna. Mees keerati külili, et ta omaenese ilasse ära ei lämbuks. Turvaja ütles, et kiirabi on juba kutsutud.

Kohale kihutas aga hoopis politsei. Turvamehed näitasid näpuga nüüd juba toibunud, kuid endiselt gaasist valusaid silmi hõõruva mehe peale, ja nüüd asus juba politsei rapsitud mehel käsi selja taha suruma.

Videost on näha, kuidas mehe kallal toimetavad kohati korraga neli politseinikku. Talle jagatakse hoope ja surutakse põlv kuklale nii, et tal ei ole kuhugi võimalik põgeneda.

Ja siis juhtub midagi uskumatut: politsei blond naiskoerajuht laseb oma teenistuskoeral meest mitu korda hammustada. Isegi näost.

"Ma tulen teiega! Lõpetage ära! Kas te saate mind lõdvaks lasta? Laske mind, ma tulen teiega, ma tulen teiega," palub mees abitult.

"Ma tulen teiega, palun võtke see koer ära. Aiaa! Aiaa…" karjub ta korrakaitsjatele üle lõriseva koera.

Lõpuks on mees nii läbi, et kui politseikamp tema pealt püsti tõuseb, suudab ta vaid karjuda. Politseinikud tõstavad ta jalgele.

"Ta ei allu korraldustele," käratab ainult üks seadusesilm inimestele põhjenduseks, miks mehega nii räigelt talitati.

Andrus Elbing ehk räppar Beebilõust, kes seal juures oli, küsib sotsiaalmeedias, et kui mees nii ohtlik oli, miks tema suhtes mingit juurdlust ei alustatud? Ja miks ametlikul paberil seisab kirjas, et ta hoopis kukkus baaris? Samuti ei algatatud varem nii ohtlikuna tundunud kinnipeetava suhtes jaoskonnas mitte mingisugust edasist juurdlust. "Mees saadeti jaoskonnast koju väitega, et ta peaks olema õnnelik, et ei saanud trahvi," väidab Elbing.

Teenistuskoer on aktiivne kaitsevahend nagu käerauadki

Teenistuskoer kuulub politsei erivahendite ja relvade alla alaliiki "aktiivsed kaitsevahendid". Teenistuskoeraga ühel real on käerauad, jalarauad, sidumisvahendid ja rahustussärk või -tool.

Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumo- või gaasirelva järgmistel

juhtudel:

1) kuritegeliku ründe tõrjumisel;

2) pantvangi vabastamisel;

3) viibimiskeelu tagamiseks;

4) massilise korratuse ja avaliku korra

grupiviisilise rikkumise tõkestamisel;

5) seadusvastaselt hõivatud maa-ala,

hoone, ruumi ja transpordivahendi vabasta-miseks;

6) isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda või tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale.

Eespool nimetamata juhtudel kasutatakse teenistuskoera ohu väljaselgitamisel ning isiku, asja ja aine otsimisel.

Nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi. Allikas: Riigi Teataja

Andres Anvelt, justiitsminister:

"Vägivallale ei ole kunagi õigustust, samas tuletan meelde, et jõu kasutamine politsei poolt on enda ja teiste inimeste elu ning tervise kaitseks seaduses ette nähtud juhtudel lubatud. Kõnealuse juhtumi puhul on alustatud uurimist, mis peab tuvastama toimunu kõik täpsed asjaolud. Ka need, mis jäävad emotsionaalsete kaadrite taha. Jäägem ootama uurimise tulemusi ega laskem end

visuaalsetel emotsioonidel juhtida."

Marko Pomerants, endine siseminister:

"Olen nõus Raul Vahtraga (politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo juht),

et ära tuleb oodata uurimise tulemused. Aga ma loodan selles politsei erapooletusele."

Politsei on alustanud juhtumi uurimiseks kaks menetlust: ühe avaliku

korra rikkumise, teise võimuliialduse tunnustel.

Peeter Võsa, riigikogu õiguskomisjoni liige:

"Ei saa kommenteerida, kui ei ole kõik asjaolud selged, seetõttu saavad minu arvamused tugineda ainult oletustele. Ega me päriselt ei tea, mis seal juhtus. Koeranähvits oli politseil kaasas, aga kas tegu ei olnud äkki narkokoeraga?

Kui me ilma käteväänamiseta ja näopeksuta siin ilmas hakkama saaksime, siis meil oleks väga õnnelik elu. Vägivald on vägivald, aga võib-olla oli see õigustatud? Videolõik oli lühike ja tean, et sotsiaalmeedia kaudu otsiti pikemaid videoid juhtunust, aga seni neid leitud ei ole. Ma küll ei julgeks nii vähese info põhjal oletusi teha."

Kari Käsper, inimõiguste keskuse juhataja:

"Politseivägivald on ränk inimõiguste rikkumine ning iga väikseimgi selline intsident kahandab politsei usalduskrediiti ühiskonna silmis ja teeb seega turvalisuse tagamise keerulisemaks. Seega on eriti oluline, et politsei sisejuurdlus konkreetses juhtumis viidaks võimalikult kiiresti läbi – läbipaistvalt ning objektiivselt ja selle tulemustest antakse põhjalik ülevaade. Et asjaga oli seotud turvafirma, tuleks tähelepanu pöörata ka selle töötajate tegevusele ning hinnata nendegi tegevuse õiguspärasust.

Laiemas kontekstis tasub siseministril ning politsei- ja piirivalveameti juhtidel kaaluda, kas politseivägivalla ennetamiseks ja selle uurimiseks on tehtud kõik, mis võimalik. Kas on loodud turvalised teavituskanalid politseivägivalla kohta ning kuidas tagatakse

politseivägivalla ohvrite turvalisus uurimise käigus ja pärast seda. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võimaliku politseivägivalla ennetamisele haavatavate vähemusgruppide suhtes."

Max Kaur, endine Tallinna korrakaitsekomisjoni esimees:

"Küll on maa külmunud, küll kärss kärnas! Kord on turvamehed ja politsei

väheaktiivsed märatsejate mahasurumisel, vaadake paari viimase aasta lehti, nüüd aga üliagressiivsed.

Politsei või turvatöötajatele vastuhakk peab alati leidma vastuse, ilma selleta algab anarhia.

Tallinna volikogu korrakaitsekomisjoni esimehena pöörasin alati tähelepanu turvafirmade professionaalse taseme tõstmise vajadusele. Selleks on vaja turvafirmasid aga reaalselt kontrollida. Kellele seda segadust vaja on, mida üks ebaprofessionaalne turvamees korda võib saata ning mille tulemeid politseil tuleb lahendada? Politsei suhtes peab lähtuma eeldusest, et nad on inimesed, kes esindavad seadust ja korda. Seega peab nende enda tegevus alati jääma terve mõistuse piiridesse. Eks sisejuurdlus anna arutust, loodame et ka siseminister võtab seisukoha.

Kahjuks näitab video aga meile täiesti ette valmistamata turvatöötajaid, kes ilmselt ei oska kommunikeeruda. Politsei (või on need abipolitseinikud) demonstreerivad palju kordi ebaprofessionaalselt käitumist, selgelt olukorras, kus nad pole hankinud piisavalt informatsiooni, vaid tegutsevad nii-öelda käigult. Mis põhjusel on koer maas lamava ja politsei kinnihoitava mehe juures, mis eesmärgil? Jääb mulje, et politseinikud (abipolitseinikud) ei tea, mis on gaasi kasutamise tagajärg inimesele jne. Kahju, kui selle olukorra on põhjustanud politsei ja Dussmann Securitise erisuhted. Oleks käitutud tavanormide järgi, ei peaks ka seda veidrat jama lahti arutama."