Mõte ei tööta kohe üldse. Tahan kirja panna vähe tõsisemat postitust hirmudest, mis kaasnevad üksikvanemaks jäädes, üksikvanem olles või siis, kui leitakse uus kaaslane.

 See viimane teema on minul nüüd hiljuti päevakorras olnud. Olen saanud seega nüüdseks enam-vähem kõiki hirme omal nahal tunda ja enamasti on need möödunud kerge vaevaga.

Tegelikult juba suhtes olles, kui tekivad kaaslasega ebakõlad, mõeldakse üksi jäämisele. Kaasneb hirm üksi jääda. Eriti mõeldakse just üksi hakkama saamisele, et kuidas just lastega toime tulla, kuidas majanduslikult hakkama saab jne. On ka selliseid naisi, kes jäävad pigem õnnetusse suhtesse, kui oma elu üle ohjad haaravad. Lihtsalt puudu jääb enesekindlusest.

Tagantjärgi on mul tõesti lihtne sellest rääkida aga lahkumineku ajal, eriti veel rasedana, ei olnud see midagi nii kerge. See teadmine tuleb hiljem, et vot nüüd ma lähen ja võtan oma eluga midagi ette. See on ju väga julge samm saada laps üksinda, kui sul juba on üks pisike. Ka rahalised väljavaated ei olnud head. Lõpuks tegin ikkagi valiku südame ja mitte ümbritseva järgi.

Ka mõeldakse ka sellele, mida inimesed mõtlevad. Täna Delfi Naisteka foorumit lugedes veendusin, et leidub ikka selliseid, kes üksikvanemaid kergeks saagiks peavad (lõdva kummiga jne).

Üksikema pole kerge saak, mitte sellepärast, et ta ongi lõdva kummiga, vaid ta on haavatav. Selliseid naisi kasutatakse väga tihti ära.

Enamasti otsitakse pärast lahkuminekut keegi kellega suhelda, oma mure jagada. Isegi sinu parim sõber võib sellist olukorra ära kasutada. Milles see naine süüdi on, et ta on haavatav? Isegi mehi, kelle süda on murtud, on võimalik ära kasutada. Üksik vana mees, kurb oma elu üle ja siis mingi naine varastab ta paljaks. Miks mitte?

Kaldun kõrvale.

Alati tekib tunne, et peab kahe vanema eest olema. Nii ema kui isa eest. See ei ole võimalik! Pärast lahku minekut võiks püüda igati soodustada pigem lapse suhtlemist lahkunud vanema ning tolle vanavanematega kui end mitmel rindel lõhki rebida.

Lapse jaoks on oluline, et teda ümbritseb veel inimesi, kes temast hoolivad. Mõelda vaid, kui minuga peaks midagi juhtuma – kes siis lapse eest hoolt kannab?

Vahel üks vanem siiski ei soovi lapse elus osaleda. Sel juhul tuleks luua lapsele vanemast jutustuste ja kirjeldustega pilt. Räägi austusega ja armastusega, mis teil kunagi oli. Vanem on oma lapsele eeskujuks, seega lood lapsele pildi kellestki, kes ta olla soovib – hea inimene.

Raha on üks suurimaid muresid. Kuidas vähesema rahaga hakkama saada? Selles osas saab juba enne lahkuminekut palju ära teha. Mina olen käinud pangas tasuta nõustamisel. Olen käinud ka linnavalitsuses. Ma ei käinud seal küll rahaliste muredega, lapsed oli vaja lasteaeda saada ja muidugi sai ju öelda, et mul kindlasti kohti vaja, sest pean oma lapsi üksi üleval pidama. Ja seal räägiti siis juba kohe juurde, mis toetusi ja võimalusi neil mulle veel pakkuda on.

Mõnedes projektides on võimalik saada tasuta võlanõustamist, kuidas võlgadest hoiduda või kuidas mõistlikult laenu võtta, et ei tekiks rahalisi raskusi või kuidas raha säästa. Abi otsimine ei pea tingimata olema toetuste küsimine, vahel piisab ka nõustamistest.

Abi küsimine ei ole häbiasi. Aga pigem tuleb eelistada õnge kala püüdmiseks kui siis, et toit kohe kätte antakse. Tahan seda öelda, et otsi sellist abi, mis aitab sind elus edasi. Ja see ei tähenda, et peab minema kohe kuhugi toetusi nõudma, sest oled nüüd üksikvanem ja kindlasti peab riik sind nüüd aitama ja ülal pidama. Abi võib ka selline olla, et mõni sugulane või tuttav aitab lapse hoidmisega, et saaksid tööl käia.

Ma ei tea, kui hästi mul õnnestus erinevaid hirme välja tuua. Võib-olla on siin ka mõni hea nõuanne. Igatahes mõtlemist peaks jaguma. Tuleb oma hirmudest üle olla, leida neile lahendused ja otsida abi.

Jaga artiklit

13 kommentaari

A
ALc  /   19:32, 21. sept 2014
Minu arust on Gätlin hea!
A
anonymous  /   20:58, 4. sept 2014
Usun et tegu pole üksikvanemaga ja isa siiski toetab, vähemalt rahaliselt... Kui nii siis ei saa olla tegu ka üksikvanemaga...
Tean niinimetatud üksikvanemat ja kaudselt ka tema exi. Üksikvanem on pigem unelev inimene. Iga kursus või uudne kogemus tema elus saab tema trumbiks. Seda muidugi tema arvates. Loeb näiteks artikli kohtunikust ja seab ennast samale pulgale peale seda ja lajatab haamriga. Tegelikult on vastupidi. Ta on pigem see hele laks mis haamri ja alase vahele jääb.
Ma ei tea mis see lapse isa praegu teeb aga kui nad koos olid siis paremat kaitseinglit oma õlale oleks raske leida. Seda iseloomu poolest muidugi, füüsiliselt oli ta nagunii äärmiselt jõudu täis. Kahju on hetkel just isast ja peale tema ka lapsest. Kui üksikema ennast millegiga õigustab, tunnen ma talle vaid kaasa ja soovin õnne et on võitnud. Vahel kaotab hea ja elu peab jätkuma. tsaupakaa

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis