Foto: TEET MALSROOS
Väino Rajangu, elektriinsener, majandusteaduste doktor 27. juuli 2014 19:40
Elering on firma, mis haldab elektrisüsteemi põhivõrku ehk rahvakeeles suuri ülekandeliine. Selle kaudu liigub suur raha, mille allikaks on elektritarbijate makstavad võrgutasud. Võrgutasust läheb teatud osa ka jaotusvõrguettevõtetele, mis haldavad tarbijate voolumõõtjateni jõudvaid madalpingeliine. Elektritarbijale esitatavatel arvetel ületab võrgutasu suurus elektri enda eest makstavad summad.

Transiit Soomest Lätisse

Eleringi suureks töövõiduks on käesoleva aasta algul vastuvõetud ja käiku antud Eesti–Soome elektrikaabel Estlink-2. Selle kaabli kasutuselevõtt lähendas Eesti elektribörsi hindasid Soome madalaimale hinnatasemele ja sellega meie elektritarbijad võidavad märkimisväärselt. Rõhutan siin sõna 'lähendas', sest kõrvu olukordadega, kus Eestis elektri börsihind on Soome omaga võrdne, esineb ka niisuguseid perioode, kus meie börsihind on Soome tasemest oluliselt kõrgem. Taolise olukorra tekkimist mõjutab Läti, kus elektri tootmise võimsus jääb tarbimise vajadusele alla ja see puudujääk kompenseeritakse Eestist tulevate liinide kaudu, sest meil on elektri tootmisvõimsusi rohkem, kui tarbimiseks vaja läheb. Kui Lätis ja sealt edasi Leedus on elektri vajadus suur, siis see mõjutab meil börsihinna taset ja tulemus kajastubki kõrgemas börsihinnas.

Kuni Estlink-2 käikuminekuni oli meie elektri suurtootja Eesti Energia praktiliselt monopoolses seisus ja sai dikteerida kõrget hinda. Kaabli käikuminekuga see monopoolne seisnud kadus ja Soomest tulev elekter hakkas oluliselt mõjutama ka Eesti Energia tegevust. Eesti Energia saab kõrget hinda küsida siis, kui meie tarbitav elektrihulk ületab Soomest tulevat. Läti suunal ülekantava elektri suurima hulga

määrab olemasoleva kahe liini summaarne läbilaskevõimsus.

Eleringi kodulehelt on näha, et väga sageli on Soomest tulev ja Lätti minev elektrikogus enam-vähem võrdne. See tähendab, et läbi Eesti toimub elektri transiit Soomest Lätti.

Majanduskeeles tähendab see olukorda, kus meie tarbija võrgutasude eest ehitati kallis merekaabel ja nüüd maksab meie tarbija võrgutasudega kinni elektri edastamisel tekkivad transiitelektri võrgukaod. Seega kaabli käikuminek ei vähenda, vaid hoopis suurendab meie tarbija võrgutasusid.

Soomest ülekande võimsuse suurendamine on tähtis samm meie energiajulgeoleku tagamisel. Energiajulgeolek on tähtis teema. Seda on  viimasel ajal rõhutatud eriti seoses Ukraina sündmustega ja meie idanaabri käitumisega selles konfliktis. Paraku jääb aga kohati arusaamatuks, mida selle energiajulgeoleku all mõeldakse. Energiajulgeolekuga põhjendatakse nüüd Tallinna–Riia ehk teiste sõnadega Eesti –Läti kolmanda ühenduse rajamist ja Narvast, täpsemalt Eesti ja Balti elektrijaamast Valga kaudu Lätti mineva liini uuendamist.

Aga kuhu jääb tormikindlus?

Keegi ei ole rõõmus, kui elekter ära kaob ja ilmselt ei ole seetõttu kellelgi energiajulgeoleku suurendamise kohta midagi negatiivset öelda. Kui aga elektriliinid katkevad pärast igat natuke tugevamat tuulepuhangut või sellele kukuvad puud peale ja vool kaob, siis on kirumist energiajulgeoleku üle palju.

Siit küsimus: miks meil vaadatakse energiajulgeolekut põhiliselt välisühenduste aspektist ja kohalike jaotusvõrkude puhul unustatakse see sageli põhjendusega, et raha ei järku?

Kas otsustajatel puudub elektrisüsteemi terviknägemus või on huvi liigutada vaid suurte objektidega kaasnevaid hiidsummasid, või on mingi muu põhjus, mida avalikkusele ei taheta teada anda?

Kui otsustajad lähtuksid kodumaise elektritarbija huvidest, siis esmalt tuleks korda teha riigisisene jaotusvõrk ja alles seejärel asutaks rajama täiendavat Läti-suunalist ühendust ja uuendama olemasolevat. Läti-suunaliste ühenduste läbilaskevõime suurendamine meie energiajulgeolekut enam eriti ei tõsta, kuid hakkab mõjutama kasvu suunas meie elektri börsihinda ja elektritransiidiga kaasnevaid liinikadudest tekkivaid kulusid võrgutasudes.

Kokkuvõtteks – täiendavast ühendusest Soomega meie elektritarbijad rahaliselt küll võidavad, kuid Eleringi edasise elektrisüsteemi arengukava kohaselt jääb suur hulk elektritarbijad veel paljudeks aastateks elama elektrikatkestuste hirmus. Sealjuures koormatakse neid kallineva elektrihinna ning suuremate võrgutasudega.