Üle saja aasta tagasi sai loodud esimene ühing, mis hakkas võitlema loomkatsete vastu. Üle neljakümne aasta tagasi tuli esimest korda avalikkuse ette idee lõpetamaks loomkatsed kosmeetika tootmisel. Selle aja vältel on toimunud palju arvestatava mastaabiga meeleavaldusi, kogutud allkirju, et saavutada üldsuse ja valitsuste silmis tõsiseltvõetavus.


Kümme aastat tagasi sai Euroopas kehtestatud keeld, mille alusel ei tohi Euroopa Liidus viia läbi loomkatseid valmistoodete testimiseks.
Eelmise aasta märtsis võeti vastu seadus, mis keelab ka koostisosade testimise loomade peal.

Selle kõige juures on siiski seaduslik müüa tooteid, mille koostisosade puhul on loomkatsed läbi viidud enne seaduse vastuvõtmist. Samuti võib Euroopas asuv kompanii lasta teha loomkatseid väljaspool Euroopa Liitu ning seda toodangut turustada välisturul, kuna nood seadused ei kehti väljaspool EL´i.

Sellal, kui Euroopas üritatakse võidelda loomade väärkohtlemise vastu ning usun, et suurem enamus inimesi seda ka toetab, on maailmas siiski olemas riike, kus nõutakse kohustuslikus korras loomkatseid toodetele, mis turule tahavad jõuda. Üheks selliseks riigiks on Hiina, mille puhul on range nõue sooritada loomkatsed toodetel ja koostisosadel, mis riiki sisse tuuakse. Siiski, Euroopa Liidu eeskujul ja laiema avalikkuse survel liigub ka Hiina alternatiivsete võimaluste kasutuselevõtu suunas. Loomkatsed kosmeetikatoodete loomisel on keelatud ka näiteks Iisraelis ja Norras. Samas suunas liiguvad India, Korea ja Brasiilia.


Suurt turgu omav USA pole aga sääraseid keelde kehtestanud. Küll aga tegeletakse teemaga sealgi. Nimelt on Ameerikast pärit zooloogia ja psühholoogia haridusega William Russell´i ning mikrobioloog Rex Burch´i poolt loodud 3R printsiip aastast 1959 (replace, reduce, refine – asendama, vähendama, viimistlema). Selle põhimõtteks on asendada kõrgemad loomad madalamatega (punkti juures tekib kindlasti diskussioone, miks on ühed kõrgemad või nö väärtuslikumad), vähendada loomade kasutamist (eelmine punkt võib olla veidi vastuoluline siinjuures kuna mõne katse jaoks on vajaminev selgrootute (madalamad) hulk suurem, kui nn soojavereliste(kõrgemad) hulk), viimistleda ja viimseni läbi mõelda katsete kulgemine (kindlustamaks katsealuste võimalikult väike piin, kahjustus). Siiski seadus ei nõua alternatiivsete meetmete kasutamist USA´s, isegi kui võimalused on välja töötatud. Muidugi võivad mõnedes osariikides olla vastu võetud seadused keelamaks loomkatseid, aga kahjuks ei mõjuta see kogu riigi seadusandlust.

Rääkimata eetilisest ja moraalsest probleemist loomkatsete ümber kujuneb tänapäeva teaduse arengu juures küsimus: "Milleks see kõik, kui on välja töötatud võimalused lahendada olukord odavamalt, kiiremini ja parema vastavusega inimese reaktsioonile?" Jutt on laborites loodud tehiskoest ja inimorganite- koe annetustest, mille abil testide läbiviimine viib tõepärasema tulemuseni reaalelus. Üheks oluliseks argumendiks loomkatsete pooldajate puhul on vajadus testida aineid elaval koel. Arvestades protsentuaalset hulka, kui paljud testid kukuvad läbi või osutuvad mõttetuks just nimelt seetõttu, et inimorganism reageerib lõpuks ikka teisiti kui looma oma, siis leian, et viimane argument ei ole põhjendatud.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis