Maailm

Holland leinab ja nõuab kättemaksu (10)

Aadu Hiietamm, 24. juuli 2014 07:00
LEIN: Hollandis mälestati eile üleriigilisel leinapäeval eelmisel neljapäeval Ida-Ukrainas toimunud lennukatastroofi 298 ohvrit. Schipholi lennujaama juurde toodi jätkuvalt lillekimpe. Hollandi riigilipud olid pooles mastis.Foto: AFP / Scanpix
Hollandis mälestati eilsel üleriigilisel leinapäeval eelmisel neljapäeval Ida-Ukraina lennukatastroofi 298 ohvrit. Neist 193 olid hollandlased. Eile toimetasid kaks transpordilennukit Harkivist Eindhoveni sõjaväelennuväljale ka 40 kirstu surnukehaga.

Eindhoveni lennuväljal olid kirstudele vastu tulnud hukkunute omaksed ning ka Hollandi kuningas Willem-Alexander, kuninganna Maxima ja peaminister Mark Rutte.

Samal teemal

Eindhovenist viidi hukkunute säilmed umbes saja kilomeetri kaugusel Hilversumis asuvatesse Kaporaal van Oudheusdeni kasarmutesse, kus hakatakse neid identifitseerima. Kõigi hukkunute säilmed loodetakse Hollandisse tuua homseks.

Ida-Ukraina kohal 10 kilomeetri kõrgusel raketitabamuse saanud Malaisia reisilennuki Boeing 777-200 pardal oli 298 inimest kümnest riigist.

Enim oli hukkunute seas hollandlasi – 193. Eile valitses veel segadus surnukehadega. Kui veel teisipäeva lõuna ajal kinnitati, et külmutusvagunitega toodi Harkivisse 282 laipa ja 87 kehaosa, mis kuuluvad 16 hukkunule, siis juba õhtul hakkas levima info, mis tugines Harkivis viibivale Hollandi kohtueksperdile Jan Tuinderile, et tegelikult oli külmutusvagunites vaid umbes 200 surnukeha.

Austraalia peaminister Tony Abbott pidas seetõttu eile võimalikuks, et Malaisia reisilennuki katastroofi järel on paljude hukkunute surnukehad endiselt Ida-Ukrainas lageda taeva all.

"On täiesti võimalik, et paljud surnukehad vedelevad Euroopa suvekuumuses endiselt lageda taeva all, kus neid ähvardavad palavus, loomad ja rüüstamine," vahendab AFP/BNS Abbotti sõnu Canberras antud pressikonverentsil. Õnnetuslennukis oli 28 Austraalia kodanikku ja veel üheksa alalist elanikku.

Holland juhib alates teisipäevast ka lennukatastroofi uurimist, mis tavaolukorras oleks Ukraina võimude ülesanne. Katastroofipaik on aga Ida-Ukrainas venemeelsete mässuliste kontrolli all.

"Me keerame ümber iga viimase kui kivi ning ma võin teile öelda, et Holland on Ukraina palvel uurimisel juhtrollis," ütles peaminister Mark Rutte.

USA osutab mässulistele

Olgu lisatud, et enne Malaisia reisilennukit olid mässulised alla tulistanud 12 Ukraina sõjaväelennukit. Eile tuli teade veel kahe Ukraina hävitaja Su-25 allatulistamisest.

USA satelliidifotod ja tehniline luure kinnitasid, et reisilennukit tabas õhutõrjekompleksi SA-11 (BUK M1) maa-õhk-rakett, mis tulistati mässuliste kontrolli all olevalt territooriumilt.

Need, kes raketi välja tulistasid, toetusid üksikule radarile, mis moodustab osa raketipatareist, aga mitte suuremale radarite võrgustikule, mis oleks andnud palju selgema pildi lennuliiklusest.

SA-11 on ette nähtud kasutamiseks integreeritud õhutõrjesüsteemis. Ainult ühe kitsa radarikiire korral on raketi väljatulistajatel palju ähmasem pilt, selgitas USA luureametnik.

USA luurel pole konkreetseid tõendeid, et Vene sõjaväelased oleksid olnud rühmas, kes raketi välja tulistas. Samas on kõigile selge, et rakett tulistati välja tingimustes, mida Venemaa on mässuliste toetamisega aidanud luua.

Ukraina siseministeerium väitis eile, et mässuliste relvadega varustamist koordineerib Vene kaitseminister Sergei Šoigu. USA rahvusliku julgeoleku asenõunik Ben Rhodes ütles telekanalile CNN, et USA luure uurib edasi, kas Venemaal võis olla lennuki allatulistamises otsene roll.

USA luureametnike sõnul ei saa tõsiselt võtta Venemaa kaitseministeeriumi selgitusi toimunu kohta ning väiteid, et Malaisia reisilennuki tulistasid alla Ukraina väed.

Hollandi peaminister nimetas Boeing 777-200 allatulistamist Ida-Ukrainas suurimaks katastroofiks pärast Teist maailmasõda.

Holland on 15 miljoni elanikuga suhteliselt väike riik ning väga paljud hollandlased tunnevad 193 hukkunut isiklikult või siis sõprade kaudu. Nii kaotas näiteks ka Hollandi printsess Mabel (mullu surnud prints Johan Friso lesk) kaks head sõpra – aidsiuurijad Joep Lange ja Jacqueline van Tongereni, kes olid teel Melbourne’i suurele rahvusvahelisele aidsikongressile.

Leinavaid hollandlasi on ajanud marru esimestel katastroofijärgsetel päevadel Ida-Ukrainast tulnud õõvastavad uudised ja pildid, mis näitasid, kuidas venemeelsed mässulised rikkusid asitõendeid ja takistasid ekspertidel juurdepääsu sündmuskohale.

Hollandlased peavad toimunus peasüüdlaseks Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kes on aidanud mässuliste toetamisega Ida-Ukrainas konflikti ülal hoida. Seetõttu nõutakse sotsiaalvõrgustikes järjest jõulisemalt Venemaa presidendi karistamist.

Muu hulgas pannakse ette, et Venemaalt tuleb ära võtta 2018. aasta jalgpalli MMi korraldusõigus. Seda ettepanekut toetas eile ka mitu Saksamaa poliitikut. Tõsi, asekantsler, majandusminister ja sotsiaaldemokraatide juht Sigmar Gabriel püüdis väitlust jahutada.

"Nüüd, neli aastat enne järgmisi maailmameistrivõistlusi, niisugust debatti arendada ei ole minu arvates eriti tark," vahendab tema sõnu Spiegel Online.

Väidetavalt elab Vladimir Putini vanem tütar, 29aastane Maria koos hollandlasest elukaaslase, 34aastase Jorit Faasseniga Haagi eeslinnas Voorschotenis.

Twitteris on hollandlased seetõttu kutsunud üles korraldama nende maja ees rahumeelset meeleavaldust.

Kuid on ka radikaalsemaid väljaütlemisi. Nii kirjutas üks Hollandi kunstnik Facebookis: "Kui minu tütar oleks olnud lennukis, siis sõidaks ma Putini tütre surnuks."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee