Avasta Eestimaad

Avasta Eestimaad: Mulgimaa oli aastasadu üheks rikkaimaks piirkonnaks Eestis (13)

Marko Kaldur, 31. juuli 2014 15:25
Foto: Marko Kaldur
Viljandimaalaste varanduslik seis tekitanud lätlastes suisa niipalju kadedust, et hüüdnimi "mulk" tulenevat lätikeelsest sõnast "mulkis", mis omakorda lolli tähendavat. See väide kuulub küll legendide valda, ent kadestamisväärselt rikas on Viljandimaa nii looduse kui vaimuvara poolest.

Eesti kuulsaim ja külastatuim rabamassiiv - Soomaa Rahvuspark - on populaarne peamiselt kanuumatkajate seas.

Samal teemal

Soomaal leidub aga arvukalt muudki vaatamisväärset. Ingatsi matkarajal tõusevad huvilised esmalt kõrgele rabarinnakule, misjärel laudtee rabaavarustele ning laugaste manu viib. Lemmjõe matkarajal näeb igal sammul kobraste tegutsemise jälgi ning vargsi liikudes võib märgata neid Soomaa püsiasukaid ka vees või maismaal askeldamas. Hüpassaare matkaraja soosaartel leiab südasuvel aset Päikesetõusu kontsert, mis meelitab kohale muusikahuvilisi kõikjalt Eestist. 

Soomaal võib veeta päevi, matkates, kanuuga sõites, rabaavarustel uidates ning ööbides omapärastes laagripaikades nagu näiteks heinaküün, muinasasula või rabasaar.

Nii nagu Soomaa üleujutused, meelitab peagi algav Viljandi Pärimusmuusika Festival ehk Viljandi Folk iga-aastaselt tuhandeid inimesi Mulgimaa suurimasse linna. Varem vaid rahvamuusika austajaile mõeldud üritusest on välja kasvanud hiiglaslik mitmepäevane kontsertidesari.

Viljandis viibides tasub külastada Viljandi ordulinnuse varemeid, jalutada vanalinna maalilistel tänavatel ning laskuda alla järverannale.

Viljandimaal puudub merepiir, ent Võrtsjärve kaldajoonel seistes ja järvele vaadates suurt erinevust merega ei märkagi. Jõesuu vaatetornist avanevad päikeseloojangul romantilised vaated järvele, supelrandasid asub Võrtsjärve läänerannal mitmeid.

Heimtali mõisakompleksi kuuluvad restaureeritud ringtallid ning juustukoda (mida ekslikult ka  viinaköögiks nimetatakse) on vaatamisväärsused omaette - unikaalsed oma arhitektuuri kui praeguse kasutusala poolest.

Olustvere mõisa käsitöökodades saab igaüks kätt proovida muuhulgas sepiste, leiva, keraamika valmistamisega.

Rõika peeglivabrik oli tsaariajal nii Eesti kui Venemaa suurim peegleid tootev ettevõte, tänapäevalgi kõrguvad hüljatud vabrikuhooned Põltsamaa jõe kallastel.

Oluliselt paremini on säilinud Karksi ordulinnus, mille müüride vahel tänapäeval erinevaid rahvaüritusi korraldatakse. Linnuse territooriumile jäävat Karksi Peetri kirikut võib nimetada Eesti Pisa torniks - mäenõlvale rajatud ehitise kellatorn on aastasadade jooksul tugevalt viltu vajunud.

Ebatavalise musta laega Halliste kirik taastati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise esimesel aastal ning see on Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodukirikuks.

Eesti maakirikutest kõrgeima torniga Pilistvere Andrease kiriku juures asutati 1988. aastal Vabariigi taasiseseisvumise üks alusepanijaid - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).

Kiriku lähedal paikneb ka Pilistvere kivikangur-memoriaal, millega mälestatakse nõukogudeaegsete repressioonide käes kannatanud ning Siberisse saadetud süütuid eestimaalasi.

Asukohad:

Soomaa: 58.431122,25.030975

Ingatsi matkarada: 58.452858,25.037134

Lemmjõe matkarada: 58.441793,25.110819

Hüpassaare matkarada: 58.530695,25.272004

Oksa küün: 58.464366,25.205002

Toonoja rabasaar: 58.503446,25.117436

Viljandi ordulinnuse varemed: 58.359207,25.594947

Viljandi järv: 58.359886,25.605676

Jõesuu vaatetorn: 58.386289,26.131089

Poldri rand: 58.252958,25.963783

Heimtali ringtallid: 58.32181,25.501392

Heimtali juustukoda: 58.321974,25.511525

Olustvere mõis: 58.554246,25.562718

Rõika peeglivabrik: 58.487269,26.052253

Lõhavere linnus: 58.54967,25.515393

Karksi ordulinnus ja kirik: 58.104562,25.565505

Halliste kirik: 58.155555,25.435672

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee