Eesti uudised

Laps pääses veekeerisest hetk enne uppumist! (26)

Arvo Uustalu, 22. juuli 2014, 07:00
ATRAKTSIOON: Tarbja paisjärve betoon­auku hüppavad paraku ka kaheksa-aastased poisid.Foto: ALDO LUUD
Tarbja paisjärve truubi eluohtlikkusse veekeerisesse hüppavad ka kaheksa-aastased lapsed

"See betooniga ümbritsetud veekeeris on ju nagu lõks: sisse saad, aga välja ei pruugi," räägib Järvamaal asuva Tarbja paisjärve lähedal elav Tõnu, kommenteerides 12aastase Paide poisi viimasel hetkel uppumissurmast pääsemist.

Laupäeval kella 15.45 ajal hüppas grupp poisse Paidest mõne kilomeetri kaugusel Tarbja paisjärve enam kui kolme meetri sügavusse betoontruubi veekeerisesse.

Kui teistel poistel õnnestus mööda paari­kümne meetri pikkust maa-alust toru sumbates teisele poole tammi pääseda, jäi üks neist betoonauku lõksu.

Pea käis mitu korda vee all

Betoonaugus on vesi ligi poolteist meetrit sügav. Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Piret Seire sõnul on veekeerise tõttu seal aga raske jalgu põhja saada, kui need sinna ka ulatuvad.

Seire sõnul oli õnn, et varastatud päästerõnga asemele pandi kevadel uus.

"Päästerõngata võinuks asi palju kurvemini lõppeda. Iga veesilma juurde ei saa ju järelvalvet panna. Kevadel käisime sealkandis veeohutusest rääkimas, aga kindlasti peavad tegema teavitustööd ka kodus lapsevanemad ise. Ujumisoskus ei pruugi sellises kohas aidata."

Tarbja külarahvas ütles, et selles truubis on saadud nii kriimusid kui ka käeluid murtud.Järve juures elava Meeli sõnul sai mõni päev tagasi vigastada ka tema juba täiseas lapselaps.

Kaheksa-aastased ekstreemsportlased

"Lapsed seovad selle augu kohale ka koormarihmasid ja lasevad siis end sealt veekeerisesse kukutada. Korjasin ühed rihmad sealt just ära, kuna see on väga ohtlik," ütleb ta.

Tarbja paisjärve päästerõngale on kirjutatud: Kui varastad päästerõnga, varastad elu!

Paides elav Ain ütleb betoonis mäslevasse veekeerisesse vaadates, et tema täismehena sinna hüpata ei julgeks. Samas räägib Tarbja küla kortermajades elav Kaarel (12), et poisikestele on see igapäevane lõbustus.

"Mina käin sealt käepidemete pealt vette hüppamas koos oma 16-aastase vennaga, aga sealt hüppab alla ka kaheksa-aastane naabripoiss. Mina olen pikka kasvu ja mulle on seal vesi suuni, aga väiksemat kasvu poisil ei pruugi seal jalad põhja ulatuda. Miks see poiss torusse ei läinud, seda ei tea. Võib-olla kartis. Torus on niipalju õhuruumi küll, et pead veepeal hoides hingata saab," räägib ta.

Kaarel tõdeb samas, et paari­kümne meetri pikkuses päästvas torus on vool nõnda tugev, et ühel pool toru vette kukkunud mütsile teisel pool toru järgi ei jõutud.

Ujumistreener ja vetelpäästja Asko Pärl räägib, et temagi on noorest peast Tarbja paisult vette hüpanud.

"Mõni aasta tagasi käisin seal uuesti ja enam ma seda ei teeks. Kuigi ujumisoskus peaks mul üsna hea olema. Hoiatav silt nüüd vaevalt aitab, aga koht võiks kuidagi piiratud olla," leiab ta.

Paide vallavanema Veljo Tammiku sõnul ei saa iga looduslikku veekogu kinni katta ja peamine ennetusvahend peaks taolistel puhkudel olema siiski nii üldine kui ka kodune kasvatustöö.

"Ka on Eestis kombeks, et ümberkaudsed inimesed sekkuvad sageli alles siis, kui õnnetus juba toimunud on. Kui ikka kümneaastased ohtlikus kohas vette hüppavad, võiksid ka teised rannalised neid hoiatada," nendib ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee