Eesti uudised

Programmiväline jõunäitamine: veepolitsei kimbutas merepäevadel Lennusadama töötajaid (19)

Küllike Rooväli, 21. juuli 2014, 07:00
KURJATEGIJA: Äsja loata juhiks tembeldatud Ann Virkus (vasakul) ootab kai peal, mida veepolitseinikud otsustavad. Foto: Lauri NIiibo
Politseinikud süüdistasid Lennusadamas asuva meremuuseumi töötajat loata paadisõidus, kuigi seadus nii väikese aluse juhilt luba ei nõuagi.

"See oli nagu politseifilmis, kus Miamis jahitakse mere peal narkokullereid," meenutab Lennusadama töötaja Lauri Niibo. "Meie vanale aeglasele jahile sõitis meie oma sadamas järele must võimas veepolitsei kummipaat, nagu oleksime mingid põgenevad kriminaalid."

Samal teemal

Ärevad sündmused laupäeva õhtupoolikul Lennusadamas said alguse siis, kui sadama akvatooriumisse sisenenud politseikaater kihutas Rootsi lippu kandva tumesinise korpusega jahi juurde. Edasine tegevus nägi välja veider: sinine jaht tegi sadamas ringe, et fotograaf saaks ajaloolisi laevu pildile võtta, politseikaatri meeskond pildistas aga jahti ja selle rooli hoidvat Lennusadama projektijuhti Ann Virkust.

Politseinikud esitasid nõudmise jahti kontrollida, kuid jahi kaheliikmeline meeskond vastas, et tehtagu seda hiljem kai ääres, sest sadamas on tihe liiklus ja selline tegevus pole hetkel turvaline. Õigus seda otsustada on kontrollitava aluse kaptenil seadusega olemas.

Kui jälitatav jaht viimaks väikelaevade kai ääres oma kohale sildus, saabus sinna ka politsei kummipaat.

Esimeses järjekorras asus veepolitsei menetlema Virkuse "süütegu". Nad küsisid Virkuselt väikelaevajuhi luba ja kui ta ütles, et tal seda pole, lausus politseinik, et naine juhib jahti ilma juhtimisõiguseta. "Ma ei tea, kust nad seda võtsid, aga seadus ei nõua päevasel ajal nii väikese mootoriga paadi juhtimiseks mingit luba," ütleb Virkus.

Jaht oli laenatud

Järgmisena võtsid politseinikud ette Lennusadama sadamakapteni kt Lauri Niibo, keda nad süüdistasid väikelaeva juhtimises purjuspäi. Et Niibo joovet kontrollida, saabus merelt teinegi politseialus, võimas patrullkaater Merelõvi, mille pardal pidi olema ainsana tõendusliku toimega alkomeeter. Sellele alusele järgnes kolmaski politseipaat. Niibo puhus välja näidu, mis vastab umbes 1,2 promillile alkoholile veres.

"Ma ei mõista, miks mind puhuma pandi," imestab Niibo.

"Ma olin paadis ainult reisija ja seadus ei keela joovet ei reisijatel ega ka teistel meeskonnaliikmetel."

"Puhusin 0,8 asemel 1,2 promilli. Aga seepärast ma ju ise jahti ei juhtinudki."

Niibo sõnul on see absurd, kuidas taheti mõlemat jahiga sõitnut väikelaeva juhiks teha. "Vastutav kapten on üks, tema jagab ülesandeid, kes roolib, kes tegeleb otsade, kes purjedega," kirjeldab Niibo.

"See ei ole nagu autosõidus, et hoidsid rooli, järelikult olid ka juht. Laevajuht on see, kes aluse eest vastutab."

Kui Niibo Merelõvi kajutisse viidi, sai ta siiski purjuspäi juhtimise eest protokolli. Niibo üritas seletada, et oli jahil vaid reisija, kuid teda ei kuulatud. "Veepolitsei komissar Toomas Lindjärv kärkis ja paukus ja pritsis tatti," väidab Niibo.

"Püüdsin viisakalt ja rahulikult seletada, aga tema lendab peale, üritab sind maa alla tallata. Piinlik oli."

Teine protokoll tuli Niibole registreerimata veesõidukiga liiklemise eest. Niibo sõnul on tema käsutuses olnud jahi omanik rootslane ja Rootsis kohustuslikku registreerimist pole. "Jahi omanik elab siit kaugel, aga käib siin suvel sõitmas, minul on õigus alust kasutada, kuna hoian seda korras," lausus Niibo.

"Omanik sõidab sellega vahel ka Rootsi."

Kuni Niibole protokolli tehti, helistasid politseinikud veeteede ametisse ja küsisid nõu. Nii juhtuski, et Virkust enam loata juhtimises ei süüdistatud.

"See oli väga naljakas, kuidas nad oma suhtumist muutsid. Mina ütlesin, et jah, mina olin roolis, aga nemad rääkisid, et ma olen tunnistaja ja võtsid minult seletuse," räägib Virkus.

"Politseinike käitumisest oli täiesti selge, et kogu selle suuroperatsiooni tegelik eesmärk oli Lennusadama kapteni kohusetäitjale iga hinna eest protokoll vormistada."

Inetu lugu

Niibo andis jahi juhtimise üle Virkusele, kes on varem laevas töötanud ja kellel on olnud ka kehtivad madrusepaberid ja meremehepass. Kuna jahi mootori võimus on vaid viis hobujõudu, võib Virkus seda seaduse järgi ka ilma väikelaevajuhi loata juhtida.

Möödunud laupäeval oli Tallinna merepäevade tippaeg koos suurima rahvamelu, mereürituste ja muude sündmustega.

Meremuuseumile kuuluv Lennusadam kees nagu suur katel, kus saalisid edasi-tagasi nii lõbusõite tegevad ajaloolised purjelaevad kui ka väiksemad lõbusõidupaadid.

Politsei: saime vihje

Tallinna kordoni merevalveteenistus on saanud korduvalt vihjeid, et ühte Tallinna lahel seilavat jahti võib juhtida liigselt alkoholi tarvitanud laevajuht. Ka laupäeval anti merepäevade ajal taaskord teada, et selle aluse meeskond võib olla alkoholi pruukinud. Merevalveteenistuse kaatrimeeskond märkaski peatselt kirjeldatud alust Tallinna lahel.

Kuna seoses merepäevadega oli Lennusadama piirkonnas vee peal tihe liiklus, otsustati alust kontrollida pärast sildumist, et vähem takistada ülejäänud liiklust. Lennusadamas sildunud aluse kontrollimisel selgus, et laevajuhi joove ületab oluliselt seadusega lubatud 0,8 promilli, samuti ei olnud aluse kohta esitada mitte ühtegi dokumenti, jahile oli kinnitatud võõrriigi lipp.

Tuvastatud rikkumiste kohta koostati protokollid, väärteomenetlust alustati veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja registreerimata veesõidukiga liiklemise tunnustel. (Andres Sang, Põhja politsei pressiesindaja)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee