Maailm

Lääne luureteenistused: lennuki tulistasid alla Moskva-meelsed mässulised (2)

Aadu Hiietamm, 19. juuli 2014, 08:00
KATASTROOFIPAIGAS: Osa Malaisia reisilennuki rusudest kukkus Donetski oblastis elumajade vahetusse lähedusse. Foto: Reuters
Ida-Ukraina kohal Venemaa piiri lähistel tulistati neljapäeva õhtupoolikul alla lennukompanii Malaysia Airlines reisilennuk Boeing 777-200. Hukkusid kõik pardal olnud 298 inimest. Venemaa ja Moskva-meelsed mässulised süüdistavad juhtunus Ukrainat. Viimane paneb süü mässulistele ja Venemaale. Mässulistele osutab ka lääneriikide luure.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaisia lennukompanii Malaysia Airlines reisilennukit Boeing 777-200 tabas 10 000 meetri kõrgusel tõenäoliselt liikuvast õhutõrjekompleksist BUK välja tulistatud rakett. Lennuk purunes pärast tabamust õhus tükkideks, mis langesid Donetski oblastis Hrabove küla lähistel maapinnale ligi 15 kilomeetri ulatuses.

Samal teemal

Enim oli pardal hollandlasi

Hukkusid kõik pardal olnud 15 meeskonnaliiget ja 283 reisijat, kellest 85 olid lapsed. Enim oli surmasaanute seas hollandlasi – 189. Eesti välisministeeriumi andmetel Eesti kodanikke lennukis ei olnud. Üle 100 reisija oli Kuala Lumpuri kaudu teel Austraaliasse Melbourne’i, kus pühapäeval algab suur rahvusvaheline aidsikongress. Hukkunute hulgas oli ka rahvusvaheliselt tuntud aidsiekspert Joep Lange (60), kes oli kogu oma elu pühendanud aidsi ravivõimaluste arendamisele.

USA luureametnikud usuvad olemasolevale informatsioonile toetudes, et reisilennukit tabanud rakett tulistati välja mobiilsest õhutõrjekompleksist BUK.

Uudisteagentuuri AP ajakirjanike kinnitusel olid nad samalaadset süsteemi varem päeval näinud venemeelsete hõivatud Ukraina idaosas. Kaitseeksperdid usuvad, et raketisüsteemid jäid maha regioonist taganenud valitsusvägedest ja mässulised avastasid endale sobivad relvad.

Luure Keskagentuuri (CIA) endise töötaja Larry Johnsoni sõnul on täiesti võimalik, et kui mässuliste käes on BUK raketisüsteem, siis võisid nad tsiviillennuki enne tulistamist segi ajada armee transpordilennukiga.

Mässulised eitavad BUKi omamist

Mässulised ruttasid BUKi omamist eitama. Venemaa kaitseministeeriumi pressiteenistus teatas reedel, et Venemaa radarid fikseerisid 17. juulil Donetskist 30 kilomeetrit lõunas Stõla küla lähistel paikneva BUK-M1 lask. See õhutõrjekompleks kuulub Ukraina sõjaväele. Vene meedia on koguni väitnud, et Malaisia lennuki asemel võis sihikul olla hoopis lennuk, millega Venemaa president Vladimir Putin pöördus tagasi Brasiiliast. Väidetavalt oli Putini lennuk lennanud samast piirkonnast üle napp 40 minutit enne Malaisia lennukit.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi Valetõn Nalõvaitšenko sõnul on SBU-l olemas ilmselged tõendid, mis kinnitavad, et BUK saabus Venemaalt koos meeskonnaga mässuliste käsutusse vahetult enne lennuki allakukkumist.

"Viimase informatsiooni kohaselt käis rahvusvahelise klassi terrorist Strelkov alias Girkin öösel Snižnes olukorda lahendamas. BUK seade, millest tulistati välja Malaisia lennukompanii Boeingut tabanud rakett, viidi öösel tagasi Venemaa territooriumile, kus see tõenäoliselt hävitatakse," vahendab Intefax-BNS Heraštšenko sissekannet suhtlusvõrgustikus Facebook.

Pisut hiljem tunnistas aga Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiesindaja Andri Lõssenko, et võimudel pole kindlat teavet, et õhutõrjeseade BUK, millest välja tulistatud rakett tabas tõenäoliselt Malaisia reisilennukit, Venemaa territooriumile on toimetatud.

Kiiev nõuab süüdlastele karmi karistust

Reede õhtul kogunes New Yorgis erakorralisele istungile ÜRO Julgeolekunõukogu. Ukraina esindaja lubas istungil esitada selged tõendid, mis kinnitavad Venemaa osalust Malaisia reisilennuki allatulistamises.

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles, et tragöödia süüdlaste üle tuleb kohut pidada rahvusvahelises Haagi tribunalis.

"Maailm peab lõpuks mõistma, et Euroopa keskel Ukrainas käib sõda ja lihtsalt kaastundest ja hukkamõistust siin ei piisa," ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško, kes viis eile Kiievis Hollandi saatkonna juurde leinalilled.

"See tragöödia tunnistab, et terroristid ja need, kes neid rahastavad, ei piirdu ainult Donbassiga ja agressiooniga Ukraina vastu," ütles Kiievi linnapea.

Ida-Ukraina venemeelsete separatistide liider välistas reedel ajutise relvarahu valitsusvägedega, kuid lubas, et uurijatele tagatakse juurdepääs Malaisia reisilennuki allakukkumiskohta.

"Relvarahust ei saa juttugi olla, kuid me lubame ekspertidel minna katastroofipaika," ütles Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksandr Borodai ajakirjanikele. Eelnevalt oli mitu mõjukat lääneriikide liidrit kutsunud kehtestama kohe vaherahu, mis aitaks tagada lennukatastroofi kiiret ja sõltumatut uurimist.

Reisilennukit peeti sõjalennukiks?

Venemeelsed mässulised tegid neljapäeval sotsiaalmeediasse sissekandeid, milles kiitlesid Ukraina sõjalennuki allatulistamisega ja kustutasid need kohe, kui avastasid õudusega, et tegu oli hoopis Malaisia reisilennukiga, edastasid Ukraina meedia ja võimuesindajad.

Kiievi ametnikud avaldasid isehakanud Donetski rahvavabariigi ja selle "kaitseministri" Igor Strelkovi sotsiaalmeedia ning blogide sissekanded.

"Me lasime just praegu Torezi juures alla An-26," teavitati esimeses sissekandes suhtlusvõrgustikus VKontakte.

"Ja siin on video, mis kinnitab, et lind langes," lisati järgmises teates.

Kiievimeelne ajaleht Ukrainska Pravda avaldas ühtlasi audiolõigu, millel väidetavalt vestlevad lennuki allatulistamisest venemeelsed mässulised ja Venemaa luureagent.

"Me just tulistasime lennuki alla," ütleb mässuline Igor Bezler, keda helilõigul kutsutakse nimega Bess (Deemon) väidetavale Venemaa luureohvitserile, GRU polkovnikule Vassili Geraninile.

Teisel salvestisel teavitab üks teine rusude juures käinud mässuline, et on sada protsenti kindel, et tegu oli tsiviillennukiga. Mees vannub ropult, kui talt uuritakse, kas pardal oli palju reisijaid.

Sotsiaalvõrgustiku VKontakte postitus eemaldati peagi, kuid Kiievi võimuesindajad jõudsid sellest ekraanipildi teha.

Donetski rahvavabariik oli varem Twitteris teavitanud, et mässulised said enda valdusesse mitu Venemaal valmistatud raketisüsteem BUK. Ka see Twitteri postitus kustutati hiljem.

Leedu välisminister: Vene-Ukraina konflikt jõudis murdepunkti

Ukraina-Vene konflikt on lennufirma Malaysian Airlines reisilennuki allatulistamise järel muutumas kohalikust rahvusvaheliseks, ütles Leedu välisminister Linas Linkevičius reedel.

"Lääneriigid on šokis. On ootamatu, et kohalik konflikt, mida paljud pidasid kaugeks, on nüüd jõudnud pöördepunkti. Tegu on esimese korraga, kui ohvrite seas on sedavõrd suur hulk lääne tsiviilisikuid, sealhulgas lapsi. See on tohutu tragöödia ning esmalt peame me avaldama kaastunnet ohvrite lähedastele," vahendab Linkevičiuse öeldut ajakirjanikele BNS.

Linkevičiuse sõnul on pinged jõudnud regionaalsele tasandile, kõrgemale Venemaa-Ukraina kahepoolsest tasemest. "Enam ei ole asi tsiviilisikuid tapvates terroristides ? vägivallaring levib üle kogu meie kontinendi, üle kogu maailma, selle ohvrid tulevad üha kaugematest piirkondadest. Konflikt läheneb neile ähvardaval kujul," ütles Leedu välisametkonna juht.

Herkel: see on otsustava mõjuga massimõrv

Poliitik Andres Herkel nimetas Malaisia reisilennuki Ukraina kohal alla tulistamist massimõrvaks, millel võib olla mitmeti otsustav mõju Venemaa-Ukraina konfliktile, vahendab BNS.

"Oma koledal kombel võib Malaisia reisilennukiga toimunul olla mitmeti otsustav mõju Venemaa-Ukraina konfliktile. Esiteks ei ole pärast seda enam nii, et Lääs Venemaa-Ukraina teemast väsib. Vastupidi, too massimõrv ? tahtlik või tahtmatu ? tõstab Venemaa-Ukraina küsimuse palju teravamasse fookusesse," arvab Herkel.

Tema hinnangul on Venemaal hirmus raske veenda, et juhtunus on süüdi Ukraina. "Putini öisel avaldusel on kaks motiivi. Vastutab riik, kelle õhuruumis kõik toimus ning midagi poleks juhtunud, kui Ukraina oleks separatistide suhtes vagur. Versiooni, et allatulistajad võisid olla ukrainlased, ta isegi ei esita. See aga ei tähenda, et seda müüti ei looda Venemaal sisetarbimiseks," ütleb Herkel.

Läänel tuleb aga taas veel tugevamatele sanktsioonidele mõelda, et Venemaad korrale kutsuda. "Mistrali tehing, mille kriitika näis juba vaibuvat, muutub Prantsusmaale uuesti väga ebamugavaks ja nõnda edasi. Kuid ootame ära. Igal juhul on toimunud midagi väga traagilist, millel on sündmuste käigule paratamatu mõju. Ja selline mõju, mida paari päeva eest keegi ette näha ei osanud," rõhutab Andres Herkel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee