Kommentaar

Roland Tõnisson | Rahvaste sõprus ja Euroopa tulevik (2)

Roland Tõnisson, teoloog, rahvusvaheliste suhete magister, Helsinki, 18. juuli 2014 16:50
Foto: CARL COURT/AFP
Huumoriajakirjas „Pikker" ilmus kunagi Madis Trossi sulest ood nõukogude võimule: „Majandis on elu hea, kasvab lehm ja kasvab sea. Teeme tööd ja saame raha – Einar lasi mantli teha! Muret meil ei ole, ega? Lehvitame lippudega!"

Ega ta olekski meelde tulnud, kui praegune euroelu ei meenutaks kangesti hingusele läinud nõuka-aega, mil rahvamajanduse kiduratest saavutustest tehti propagandaüritus, ning jäeti mulje, et Nõukogude Liit on eesrindlikem maa kogu planeedil. Sarnaselt väitis veel nädal tagasi Põhja-Korea oma võistkonna olevat jalgpalli MM-finaalis vastamisi Portugaliga. Need mõlemad olid muidugi häbematud ning väljamõeldud valed, mis ükskord ikka ilmsiks saavad.

Immigratsiooni mitu palet

Pooltõdesid on palju lihtsam uskuda, sest neis on sees tilk tõde. Nad ka püsivad kauem ning mõjutavad oluliselt inimeste teadvust. Nõukogude propaganda oli osav tõsiasjade ilustamises, seda iseloomustas hästituntud nali ujumisvõistlusest, millel osalesid Brežnev ja Reagan. Ronny, mis seal salata, oli kiirem. Leonid jõudis basseini teise serva mõnevõrra hiljem. Ajaleht „Pravda" uudise kohaselt võitis igati auhinnalise teise koha armastatud Leonid Iljitš, samas kui ameeriklaste president saavutas kõigest eelviimase koha.

Tõde on kaup, mida saab osta ja müüa ning modelleerida vastavalt tellija soovile. Ja kui midagi rääkimata jätta, siis ei ole tegemist valetamisega, vaid suisa inimeste eest hoolitsemisega eesmärgil, et tõe teadmine neid traumeerida ei saaks.

Rääkides immigratsioonist peame tõdema, et me ei tea, kuidas töötavad need mehhanismid, millega reguleeritakse migratsiooni meie Euroopa koduõuele. Aeg-ajalt antakse meile ette statistilisi numbreid, ent kui palju võime neid uskuda, on omaette lugu.

Euroopa Komisjoni rootslannast siseasjade volinik proua Cecilia Malmström on mures paremekstremismi kasvu pärast, rääkides sõnavõttudes sellistest koledatest asjadest nagu natsism, juudigetod ja koonduslaagrid, ning hoiatab, et kui pahade neonatsidega midagi ette ei võeta, leiame end peagi aastast 1933, mil kurjus kui džinn pudelist välja pääses.

Natsionalism ning inimvihkamine ei tee muidugi mitte kellelegi au. Euroopa Liit koos oma allasutustega seisab kõikide inimeste võrdse ja väärika kohtlemise eest ning selle eest võib neile vaid olla tänulik. Maailm ei ole tegelikult väsinud vihkamast, nagu lootis kunagi Mahatma Gandhi. Vastupidi – inimesed teevad suurima heameelega haiget neile, kes enda eest ühel või teisel põhjusel seista ei suuda.

Põhimõte „kel jõud, sel õigus" peaks Euroopas olema minevikku jäänud. Paraku see nii ei ole. Euroopa Komisjoni raportitest ei leia me sisejulgeolekualast statistikat, mis võiks inimesi ärevaks ajada. Me kuuleme sellest, kuidas eurooplased on veel väga tugevalt ksenofoobia ehk võõraviha küüsis ega suuda tolereerida enda kõrval teisi kultuure. Selle teema erinevaid variatsioone kuuleb Euroopa meedias iga päev ja väga palju.

Euroopa Komisjoni üheks töölõiguks on otsustada, kui palju ja milliseid immigrante Euroopasse tuua. Proua Malmströmil on Rootsi poliitikuna ilmselt kerge mõjutada oma kodumaad vastu võtma sellisel määral migrante, nagu viimaste aastate jooksul näha. Nagu eelnevalt tõdetud – immigratsioonil on mitu erinevat palet. Millest meil aga ei räägita, on isikuvastastele kuritegudele altide inimeste saabumine Euroopasse. Võimalik, et immigrantide näol on tegemist ausate loodusrahvaste esindajatega, kes ei oska kohtunikuhärra ees keerutada, ning tunnistavad kõik lapselikult üles, nagu eskimod, keda pidi Alaskas istuma kinni viis korda rohkem kui valgeid, kuigi neid on osariigis rahvastikust vaid seitsmendik. Seda on aga, paraku, raske uskuda, sest nende teod räägivad ise enda eest.

Rootsi vägistamiste statistika tipus

Seni rahulikkuse, inimsõbralikkuse ning turvalisusega tuntud Rootsi on tõusnud väga lühikese ajaga kurva statistika tippu, ning on maailmas teisel kohal vägistamiste hulga poolest. Esimesel kohal olevas Lesothos pandi 2011. aastal toime 88,6 vägistamist 100.000 elaniku kohta ning Rootsis on vastav arv 69, tõustes edukalt ettepoole brutaalse sisekliima poolest tuntud Aafrika riikidest.* Rootsis on suurim vägistamise ohvriks langemise oht Euroopas, ning leebeimad karistused selle võika kuriteo eest. Amnesty International raporti järgi registreeriti 2008. aastal üle 4000 vägistamisjuhtumi. 20 aastaga, mil Rootsi on hakanud massiliselt importima inimesi mujalt maailmast, on vägistamisjuhtumid Rootsis neljakordistunud. Suures enamuses langesid ohvriks naised ja alaealised neiud. Raporti sõnastus ei jäta kahtlust, et ohvrite seas on ka mehi.

Esiviisiku lõpetab selles kurvas statistikas Belgia, kus pannakse toime umbes 28,1 vägistamist 100.000 elaniku suhtes, seega üle kahe korra vähem kui Rootsis. 2009. aasta jaanuaris registreeriti Belgias 3369 vägistamisjuhtumit ning 2011. aasta detsembris 4038, teatas Hollandi ajaleht De Morgen. Kuritegude arv tõusis enam kui 20 protsenti, nagu kinnitab Belgia Justiitsministeerium. Aastal 2011 pandi toime üle 11 vägistamise iga päev. Norras sooritavad immigrandid 95 protsenti kõnealustest kuritegudest.

Müür rahvaste ja rasside vahele?

Vägivald sünnitab viha ja soovi kätte maksta. Euroopa Liidul ei oleks põhjust muretseda paremäärmusluse ja üleüldse natsionalistliku elukäsitluse tõusu pärast, kui ta kaitseks Euroopa põlisrahvaste õigust elule ja õiguskaitsele. Kui sisserännanud mehele, kes on tapnud oma raseda eurooplasest naise, kuna too ei osanud talle mingil põhjusel meele järgi olla, määratakse selle teo eest nelja-aastane vanglakaristus, riivab see õiglustunnet.

Tapetu oli endine Nõukogude Liidu kodanik, kes ei osanud leida raskes olukorras abi, sest ta oli võõras Euroopa riigis, kuhu oli saabunud otsima inimväärsemat elu ja lootma ühiskonna inimsõbralikkuse peale. Tema viimase asukohamaa justiitssüsteemil oli aga lihtne kogu juhtum enda kaelast raputada, sest kannatanute poolt ei olnud karta mingeid edasisi aktsioone. Tapetu ema ei osanud kaevata edasi kohtuotsust, ega suutnud leida abi ka siis, kui endine väimees talle ootamatult poolteist aastat pärast kinnipidamist tänaval vastu tuli ja patsutas irvitades naist õlale: „Õigesti tegid, vanamutt, et vait olid. Muidu, noh, tead isegi..."

On rumal ehitada eraldavaid müüre rahvuste ja rasside vahele. Euroopa Liidus ehitataksegi väidetavalt inimsõbralikku ühiskonda. Praegu tundub, et vähemalt Rootsis on käimas kinni makstud eksperiment, et näha, kui kaua võib üks riik ja rahvas üha ekstreemsemas sisekliimas vastu pidada.

Euroopa Liit meenutab üha enam Nõukogude Armee väeosa, kus värviti rohtu ja seoti paberist lehekesi puude külge, et inspekteeriva kindrali tulekuks oleks väeosa territooriumil ikka veel suvi, kuigi aia taga möllas juba ammu sügisene torm.

* Rootsi esikohta nimetatud pingereas on põhjendatud ka vägistamise laiema defineerimisega kui teistes maades – toim.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee