Kommentaar

Kalev Kallemets | Putin tuleb peatada ühiste jõupingutustega (12)

Kalev Kallemets, riigikogu liige, Reformierakond, 17. juuli 2014, 16:25
Foto: ALDO LUUD
Venemaa Föderatsioon on okupeerinud Krimmi. Venemaa Föderatsiooni eriüksused korraldavad Ida-Ukrainas diversioone, et destabiliseerida riiki, õhutada tapatööga rahvustevahelist vaenu ja külvata hirmu. See jõhker vägivald on tuttav pea kõikidele Venemaa naabritele ja peab lõppema.

Kõige tõhusamalt peatab Putini Ukraina, Moldova ja Gruusia edukas areng. Need riigid allkirjastasid 27. juunil assotsiatsioonileppe Euroopa Liiduga, nagu Eesti tegi seda 1995. aastal. Samas on nende riikide liitumisküpseks saamine väljakutse, mis võtab aega ilmselt rohkem kui 10 aastat ja nõuab kogu Euroopa Liidu koostööd. Tähtsaimad töötegijad saavad olla Ukraina saatusekaaslased Poola ja Balti riigid.

Meenutame Eesti abistamist 1990. aastate algul

See ei tähenda vaid poliitikute ja ametnike tööd ning riigi kulutusi, vaid tööd palju laiemas mõttes. Meenutagem, kui aktiivselt aitasid Eestit 1990. aastate alguses mitmesugused Soome ja Rootsi sõpruslinnad, kirikuorganisatsioonid ja muud mittetulundusühingud. Kõik linnad, külad, perekonnad, koolid, tuletõrje- ja politseiasutused said ühel, teisel või kolmandal moel abi. Äärmiselt õpetlikud ja innustavad olid külaskäigud Taani, Saksamaale ja mujale Euroopasse. Eesti välisministeerium on viimastel aastatel juba teinud kiiduväärselt põhjalikku tööd eriti Gruusia ja Moldova suunal. Seda tööd tuleb jätkata.

Ukrainas, Gruusias ja Moldovas on praegu rasked ajad ning kindlasti saavad lähiaastad olema ka sisepoliitiliselt pingelised. Edu ei tule ju kohe. Esialgu on usaldamatust eurooplaste, poliitikute ja ametnike vastu. Toetavat sõbrakätt peab pakkuma Eesti ühiskond laiemalt, igaüks peab tutvustama oma kogemusi ja andma nõu kui võimalik.

Eestile oli 1990. aastatel suur kasu Soome ja Rootsi ettevõtetest, kes tulid ja lõid siia töökohti. Täna on Ukraina keskmine palk 200 eurot kuus. Tõsi, ka Eestis on inimesi, kelle palk on 400 euro kuus, kuid keskmine on meil siiski üle 900 euro. Ei tohiks olla raske leida Ukrainas ja Moldovas koostöö- ja ärivõimalusi, kui seal hakkab arenema õiguskord ning on võetud selge suund Euroopa suunas liikumisele.

Väga mõttekas, eriti Euroopa Liidu finantsabiga, võiks olla näiteks Ukraina linnade keskkütte üleviimine gaasiküttelt hakkepuidule ja turbale, mis on Eestis hästi õnnestunud. Edukas ja euroopalik Ukraina oleks Venemaa rahvaste jaoks selge näide oma kultuuriruumist, et ka nende elujärg võiks olla parem korruptsiooni, diktatuuri, ajupesu ja riigi vägivallata.

Koostöö ei tohiks kedagi ärritada

Lihtne ja mugav on arutleda, mida Euroopa Liit peaks Venemaa suunal tegema ja milliseid ohvreid kandma, kuid Ukraina, Gruusia ja Moldova näol on tegemist tööga, kuhu me saame ise panustada. Nende riikide abistamise, kogemuste jagamise, tutvuste loomise ja koostöö arendamisega ei otsita konflikti. See ei ole suunatud ühegi rahvuse vastu. Kõigil osapooltel, sealhulgas Venemaal, on pigem võita, kui nende kolme riigi ühiskonnad ja majandused arenevad. On ju sellest majanduskasvust, mis on viimase 20 aastaga EL uutes liikmesriikides toimunud, võitnud ka iga Lääne-Euroopa riik.

Putin saab olla Venemaa Föderatsiooni president veel 11 aastat. See on fakt. Samuti on fakt, et Venemaa sõjavägi on hõivanud rahvusvahelise õiguse vastaselt just Gruusia, Ukraina ja Moldova aladif. Kui eestlased ja eurooplased tahavad tõepoolest tagada Euroopas rahu, siis kõige tõhusamalt tagab selle just nende kolme riigi euroopalikule arengule kaasa aitamine. Ka Eesti peab sellesse kohaselt panustama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee