Kommentaar

Heimar Lenk | Eestlaste tagurpidi majandus: kui ei osteta, tõsta hinda (31)

Heimar Lenk, riigikogu liige, Keskerakond, 16. juuli 2014, 17:02
Foto: STANISLAV MOSHKOV
"Kirjateenuse mahtude vähenemine tõstab markide hinda" ja "Kütusefirmade kasum kasvas, käive langes". Kaks pealkirja viimaste nädalate uudistest. Ajupestud tavakodanik ei tee teist nägugi, sest uhkete positiivsete kasvuuudistega on ta harjunud.Kuid meie teiega, kes me veel mõtelda suudame, peaksime imestama. Kuidas nii saab? Müüme vähem, aga teenime rohkem.

"Margiga saadetavate Eesti-siseste standardkirjade mahud langevad prognooside kohaselt 2014. aasta lõpuks 2,8 miljoni tükini. See tähendab 43% langust võrreldes 2011. aastaga," öeldakse Omniva pressiteates. "Kuigi kasum tõuseb, on Eesti kütusemüüjate seas valdav trend käibe kukkumine," teatab 9. juuli Äripäev. Leht lisab, et kuni 15% käibelanguse põhjuseks on müügimahu vähenemine.

Tarbimine langeb – tõsta hinda?

Henry Ford teadis, et kasum oleneb hinna ja toodangu hulga vahekorrast. Esimese viis ta alla, teise tõstis üles ja kinkis sadadele tuhandetele ameeriklastele odava auto. Meie teeme vastupidi. Läbimüügi vähenedes paneme hinnale hoopis otsa! Kasumi toob see raha, mis tarbija taskust otsekui hambatangidega välja kistakse. Autokütuse hinnad on teatavasti enamikus Eesti tanklates samad ja enamiku kirju toimetab kohale üks firma.

Tähendab, tarbijal puudub valik, ta ei saa otsida madalama hinna pakkujat. Nii saavadki tootjad hindu dikteerida ja vaba turg Eestis ei toimi. Kuigi, vaba turumajandus on see püha lehm, mille peal riigi majandus peaks püsti seisma ja millist lõplikku tõde Rõivase valitsus hommikust õhtuni meile nina alla hõõrub. Kuid praktikas kamandab majandust ahne ettevõtja, kes peab oma loodetud kasumi kätte saama. Maksku, mis maksab.

Eesti Posti juhul on asi selgemast selge: teeb, mis heaks arvab. Tahab, paneb postkontori kinni, tahab, toob tänase kirja homme. Kui tuleb tuju, hakkab hindu tõstma. Seekordne hinnatõus on hästi läbimõeldud. 1. september on igati õige aeg. Aastalõpp seisab ees ja posti teel kaartide saatjaid veel küllalt alles.

Kuid on ka teine põhjus. Järgmise aasta märtsis tulevad parlamendivalimised ja parteidel on tarvis sadadele tuhandetele valijaile kaarte, buklette ja meeneid saata. Muidugi tuleb postiteenuse hind enne seda lakke lüüa. Nüüd on huvitav jälgida, kui palju tõusevad Omniva kandeteenuse hinnad poliitreklaami jaoks. Riigifirmal on ju kasumit tarvis.

Rahandusminister Jürgen Ligi on seekord vait, mis vait. Ei tee postiteenuste kaheksateistkümne protsendilist hinnatõusu kuulmagi. Las nöörivad rahvast, eelarvesse on hädasti raha vaja. Sotside laristamine Rõivase valitsuses on vaja kinni maksta.

Kartelli raske tõestada

Kütusemüüjatega on ka asi selge, kuid tõestamine raske. Miks diisli ja bensiini hinnad tõusevad ning langevad kõigis tanklates enamasti ikka ühel ja samal päeval? Kartellileping?

Konkurentsiamet pole suutnud seda tõestada. Aga autojuhid ju sosistavad ja kommentaatorid kommenteerivad. Üks kommenteerija toob ära oma tagasihoidliku arvestuse, mis ei pretendeeri küll ametliku statistika tasemele, kuid huvitav lugeda ikkagi. "Kui ma õigesti mäletan, siis oli meil mingil ajal bensu hind 1.40 eurot ja maailmaturu hind samal ajal 140 dollarit barrel. Praegu on barreli hind 110 dollarit ja seega peaks bensiini hind 1.10 meil praegu olema euro ringis. Aga on kuni 1,35 eurot!"

Eesti majandusel on kaks mootorit: eksport ja siseturg. Esimene on languses, sest mitte kõik meie kaubad pole välisturgudel konkurentsivõimelised. Üle jääb siseturg, kust ettevõtja püüab võtta viimast. Pigistada tarbijast välja see viimane euro, mis on veel rahakotti jäänud. Eesti ärimehed ja pangad on korduvalt rõhutanud, et nemad pole mingid sotsiaalasutused, kes rahva elatustaseme peale peaks mõtlema. Kuidas saab hakkama noor perekond, kes peab näiteks autoga Põlvast Tartusse tööl käies iga päev sõitma maha ligi sada kilomeetrit ja seda õigest hinnast kallima kütusega, ei huvita meil ka sotsiaalasutusi.

Nii me siis astume helgema homse poole. Ärimaailm kompab tarbija taluvuspiiri, pereisa oigab kalli elu üle ja paneb reede õhtul pooliku lauale. Et närve ravida. Ja siis me imestame, miks noored töömehed joovad ja eestlaste eksport kokku kuivab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee