Eesti uudised

IDIOOT TALTSUTAB HERILAST ehk kuidas Õhtulehe reporter istus esimest korda punnvõrri sadulasse ja avastas end osalemas 24 tunni võidusõidul (8)

Mattias Tammet, 15. juuli 2014, 07:00
Foto: MATTIAS TAMMET
«Nad kõik on siin vabatahtlikult,» ütleb punnvõrride sõidu pressiesindaja Paavo. Seisame võrride võidusõiduraja ääres ja vangutame koos pead. Kell näitab midagi hommikulaadset, sõidetud on umbes kaksteist tundi. «Kukkunud oled?» küsin. «Ei ole. Ptüi-ptüi.» «Aega on. Küll jõuad.» Mõni tund hiljem saadab Paavo meeskonnaliikmetele pildi endast Pärnu haigla ratastoolis. Vabandust, Paavo.

Kõigile, kes kaaluvad mõnel järgmisel korral hullumeelsuses kaasa tegemist, toob Õhtuleht välja 13 õppetundi, mida oleks parem teada pigem enne kui pärast sõitu.

Õppetund 1: kiiver on kasulik

Juba minu esimene kukkumine – kui võidusõidust oli sõidetud miinus üks tund ehk asi polnud veel alanudki – oleks väga täbarasti lõppenud. Kaamerapildist on uduselt näha, kuidas kukkuja pea ahnelt teel turritavate suurte kivide poole sööstab. Pea ja kivid lepitanud kiiver täitis oma kohust aga sedavõrd hästi, et sai vaid veidi tolmuseks.

Õppetund 2: ka pöidlad on kasulikud

Sõidu- ja kukkumisoskuste puudumise tõttu sai mu pöial sel kukkumisel seesuguse löögi, et ei tahtnud paar tundi hiljem enam liikuda. Parema käe pöidla funktsioonide lõppemine osutub aga motokrossis fataalseks, sest selleta on gaasi andmine üsna õnnetu tegevus. Nagu ka gaasi maha keeramine. Õppisin lenksust hoidma peopesa ülespoole.

Jalad, põlved ja selg said tegelikult vatti kõigil, rääkimata sellest, et meie meeskonnast ei pääsenud kukkumiseta keegi. Lõppsaldoks arvutasime nelja peale üheksa sadulastpudenemist. Mina ei kukkunudki kõige rohkem!

Õppetund 3: valu on valus

Ja valuvaigistite omanik saab väga populaarseks. Motosportlaste maratonsõidul võiks paratsetamool asendada suusamaratonil osalejate pea kohustuslikku müslibatooni.

Õppetund 4: Mõisaküla on fantastiline

Oma umbes 800 elanikuga on Mõisaküla juba niigi Eesti väikseim ametlik linn, aga igal aastal lahkub linnast veel umbes viiskümmend hinge. Loendamatud tühjad elumajad ja tehased kõlavad küll halvasti, aga nii vaikset ja rahulikku linna pole lihtne leida. Juba mõnisada meetrit eemale jalutades muutub isegi võrride möll kaugeks herilasesuminaks. Ka tänaval nähtud inimesed suhtuvad võrride võiduajamisse eranditult hästi. Mis siis, et põrisevad ka öösel – vähemalt toob linna mingit melu.

Õppetund 5: teip aitab alati

Teip kätele, et ville ära hoida. Teip haigele pöidlale, et see ei liiguks. Teip ümber käiste ja püksisäärte, et need ei lotendaks. Teip ümber kütusepaagi, et see ei lekiks. Teip ümber laterna, et see ära ei lendaks. Teip ümber velje, et see kummi puruks ei tõmbaks.

Õppetund 6: väsimus on ohtlik

Meie meeskond sõitis nelja peale 358 ringi ehk üsna täpselt 500 kilomeetrit. Võitjameeskond sõitis täpselt sama ajaga 641 ringi: ligi 900 kilomeetrit. Ilmselge, et selle aja jooksul kulus neil palju auru aeglasematest konkurentidest möödasõitmiseks.

Tõenäoliselt muutuvad möödasõidud selle aja peale vastikuks rutiiniks. Tähelepanu langeb ja tülpimus tõuseb, mistõttu langeb ettevaatus. Lõpuks kulmineerus see sellega, et keegi minust kiirem sõitis mulle sirgel teel lihtsalt tagant sisse – kaks korda, sest pärast esimest kokkupõrget ma veel ümber ei kukkunud. Teisest nügimisest piisas sellekski.

Õppetund 7: võrr on tehtud papist

Puruks kukutud raami tuli keevitada vähemalt kolmest kohast. Tagakummi sõitsime puruks neljal või viiel korral, kusjuures iga vahetus võttis julgelt kakskümmend minutit. Pedaalid kippusid küljest lendama, lenks viltu tõmbama, gaas peale jääma ja mootor jõudu kaotama. Ometi suutis see pärast mõningast haamriga äigamist alati edasi sõita.

Õppetund 8: töö boksis on sõidust raskem

Meie ja ka mitme teise meeskonna võrre elus hoidnud mehhaanik Andres sai sõba silmale alles ööpäeva viimastel tundidel, kui kõikide võrride kõiki osi oli juba mitu korda parandatud, mistõttu õppisid nõksud ära ka teised.

Õppetund 9: kiirus ei loe

Sõitmise asemel seisis ratas raja ääres paranduses kokkuvõttes nii mitu tundi, et kiirete ringiaegadega seda tasa polnud võimalik teha.

Õppetund 10: ka kohvimasin vajab remonti

Õhtu, öö ja hommiku saabudes-möödudes asendusid valuoiged väsimusoietega. Keset meeskonna parandusväljakut üles seatud kohvimasin sai sama loogiliseks kogunemiskohaks nagu igas kontoris. Et valge aparaat algul kapriisitsema kippus, nõudis selle käimas hoidmine paljude inimeste nõu ja abi. Kohvimasin on nagu tagavaramootor!

Õppetund 11: meeskonda olgu täiskomplekt

Isegi tund aega järjest sõitmine väsitab põhjalikult ära. Alustades närvipingest, lõpetades aina rohkem end meelde tuletavate lihastega. Kõigil oli iga puhkehetk arvel – mis siis, et vaatamata mitmesugustele abivahenditele piirdus ööuni lärmi sees vaid mõne üksiku tunniga. Vaid ühe liikme võrra väiksema meeskonnaga sõit tundub võimatu. Ometi osalesid sõidus ka kahe- ja kolmeliikmelised võistkonnad.

Õppetund 12: kui sõita ei oska, ära võistlema trügi

Sõit algas reedel. Sõidust kuulsin teisipäeval. Enne reedet ei ole mina oma lühikesevõitu elus sõitnud mootorratta, võrri, mopeedi, rolleri, Segway ega muu motoriseeritud kaherattalisega. Esialgne uljus – «see on ju lihtsalt kohmakam jalgratas» – sai kiiresti karistatud.

Õppetund 13: tegelikult trügi ikka!

Kui kauaks neid kuurist leitud punnvõrre Eestisse ikka jätkub? Tuleb arvestada ka tõenäosusega, et varsti ilmub välja kuri euroametnik, kes keelab ära võrrisõidu ilma päästevesti ja langevarjuta.

24 h Mõisaküla Le Mans: mis, kus, kes, miks ometi?

Reedel alates kella 18.00 kuni laupäeva kella 18.00 sõitis Läti piiri ääres Mõisaküla linnas 57 võistkonda võidu sääreväristajatel ehk punnvõrridel.

Umbes 1,4 km pikkune ringrada kulges Mõisaküla mitmesuguses seisukorras kruusateedel, tükati leidus ka asfalti.

Ajakirjanike meeskond koosseisus: Madis Vaikmaa (Delfi), Toomas Vabamäe (Eesti Ekspress), Kristjan Pihl (Eesti Ekspress) ja Mattias Tammet (Õhtuleht) saavutas 36. koha. Sõitsime selle ajaga ära 358 ringi ja kukkusime 9 korda.

Võistluse võitis 641 ringi läbinud Läti meeskond.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee