Kommentaar

Elver Loho | Google on mineviku puhastamise teel 

Elver Loho, MTÜ Eesti Interneti Kogukond, 13. juuli 2014 16:42
Foto: TAIRO LUTTER
Kuus aastat tagasi oli Eesti netimaailma suurimaks sensatsiooniks Inno ja Irja blogi. Koht, kus valimatult sõimati kõike ja kõiki, kes vähegi meenutasid Inno eksabikaasat. Üks selle ohvreid oli noor kirjanik Triin Põldra, kirjanikunimega Nirti.

Tänaseks on Inno ja Irja blogi vajunud unustusehõlma. Inimesel, kes Google'ist Nirtit otsides selle jama otsa satub, võib olla raske aru saada, kas Inno väide, justkui oleks noor kirjanik sittunud tema postkasti, vastab tõele või mitte. Varsti seda probleemi enam ei ole, sest säärast väidet enam ei leia.

Samal teemal

Kohtu asemel avaldus Google'ile

Hiljuti jõudis Euroopa Inimõiguste Kohus otsusele, et inimestel on õigus nõuda enda kohta käivate Google'i otsingutulemuste eemaldamist juhul, kui need on "ebaadekvaatsed, ebaolulised, pole enam asjakohased või on ülemäärased". Küsitava väärtusega veebileht ise jääb alles, aga seda pole enam võimalik Google'i abil üles leida.

Kohtuotsuse täitmiseks on Google teinud veebivormi, kus igaüks saab esitada avalduse enda kohta käivate otsingutulemuste eemaldamiseks. Just seda vormi kasutas Nirti eemaldamaks enda kohta käivad viited Inno ja Irja blogile. Eestis on Google'ist otsingutulemuste eemaldamine niivõrd populaarne, et oleme taotluste arvult Euroopas lausa neljandal kohal.

Google'ile taotluse saatmine on kahtlemata lihtsam kui kohtus laimu tõestamine. Nirti kui tüüpiline vaene tudeng ei hakka ju Inno ja Irja vastu kohtusse minema tõestamaks, et tema pole ühtegi postkasti oma ekskrementi poetanud ja paluma selle haige aju sünnitise veebist kustutamist. Kohtus käimine võtab kuid ja maksab päris palju. Hagetaval on ohtralt võimalusi edasi kaebamiseks ja üldiseks venitamiseks. Meediatsirkus sinna otsa. Google'ile avalduse saatmine võtab aga vaid kümmekond minutit, on tasuta ja annab sisuliselt sama tulemuse.

Säärase kiirendatud protsessi abil on küll mugav tsenseerida Inno ja Irja blogist läbi käinud jaburaid süüdistusi, kuid süsteemi annab ka kuritarvitada. Nõnda on näiteks esimeste hulgas oma minevikku Google'is tsenseerida palunud karistuse ära kandnud pedofiil, kehva töö eest sõimata saanud arst ja taas valituks saada üritav skandaalne poliitik.

Euroopa Komisjoni volinik-asepresident Viviane Reding, kes on ka siin maal tuntust kogunud oma sooviga andmekaitset veelgi enam karmistada ja Brüsselisse tsentraliseerida, oli Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest vaimustuses ja kirjeldas seda kui "võitu eurooplaste isikuandmete kaitsel."

Internetiaktivistide rindel on aga otsus ajanud omavahel tõsiselt tülli kaks subkultuuri: rinde ühel poolel sõnavabaduse ja teisel pool privaatsuse kaitsjad. Sõnavabaduse kaitsjad lähtuvad suuresti USA õiguskultuurist ja sealsest pühast esimesest konstitutsiooniparandusest, mis sätestab riigi alustalana üldise sõnavabaduse, privaatsuse pühadus pärineb suuresti aga euroopalikust kultuurist. Nimelt on siinkandis varemalt isikuandmete töötlemise abil piisavalt genotsiidi korda saadetud, nii et isikuandmete kaitse kipub olema sõnavabadusest tähtsam.

Siiski on kummalgi mandril need pühad väärtused viimasel ajal teinud läbi omamoodi perversseid arenguid. USAs otsustas sealne ülemkohus, et sõnavabaduse alla kuulub ka rahavabadus ehk poliitilisi reklaame ei saa eriti piirata. Kui aga tegeled Eestis spetsiifilise kujuga küünlajalgade müügiga, võid osta rahvastikuregistrist reklaamvoldiku otsepostituse tarvis kõigi Eesti juudiperekondade aadressid. Mis sa nende andmetega pärast tegelikult peale hakkad, on sinu enda südametunnistuse asi.

Esimene niit kampsunist

Kohtotsus, mis sundis Google'i igaühe soovil otsingutulemusi tsenseerima, on esimene niit, mis kampsuni hargnema pani. Praegu on veel raske öelda, kuhu suunas ja kui kaugele kampsun hargneb. Nutikamad inimesed õpivad kasutama teisi otsingumootoreid, nagu Bing või otsija privaatsuse tagamisele orienteeritud DuckDuckGo. On vaid aja küsimus, mil ka nood hakkavad otsuse põhjal pakkuma samasugust linkide eemaldamise võimalust.

Tõenäoliselt hakkavad linkide eemaldamise võimalust nõudma ka USA poliitikud, kuid vaevalt see neil õnnestub.

Sarnaseid nõudmisi hakkavad ilmselt saama ka Facebook, Twitter ja teised suured ja tuntud veebiteenused. Aeg näitab, kas kohaldatakse olemasolevat otsust või oodatakse uut, kuivõrd sotsiaalmeedia ja otsingumootorid on veidike teistsuguse tööpõhimõttega.

Keegi ei tõtta kella tagasi keerama ja interneti tsenseerimise trend jääb meiega veel kauaks. Tulevikus võib inimesi tööle võttes eristada kahte sorti kandidaate: need, kellel on täiuslik ja puhas digitaalne minevik ning need, kes on liiga laisad, et oma digitaalminevikku ümber kirjutada. Loogiline on tööle võtta virk ja netiteadlik kandidaat. Pealegi, tõenäosus, et tegu endise mõrvari või pedofiiliga, on siiski üsna väike.

Igatahes soovin kõigile jõudu ja jaksu oma isikliku (interneti)ajaloo ümber kirjutamisel.

Google'i veebivorm otsingutulemuste eemaldamise taotlemiseks: https://support.google.com/legal/contact/lr_eudpa?product=websearch&hl=et

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee