Arvamus

Lõkkevorsti mõru maik 

Ants Vill, toimetaja, 10. juuli 2014, 15:00
Grillisuved on lühikesed.Foto: TEET MALSROOS
Sai seda suve oodatud, nii et hing haige. Uhked laulud jõudis vihmadevahelisel nädalal ära laulda.

Hulk kroonumajasekeldusigi lõpule jõudnud, skandaalid suvepuhkusele saadetud. On justnagu aasta murdepunkt. Et sügisel, olgu kas või augustis, uuesti, puhtalt lehelt ja värskete õnnemälestustega alustada.

Rõõmsad Mikud ja Mannid grillivad, elu ometi mõneks ajaks lihtne ning ilus. Aga suutäitel on ka mõrkjas kõrvalmaitse. Mõtlengi varrast keerates, et talupoja moodi mõistlik oleks neid ilusaid momente mitte maha molutada, vaid ihnuri moel täie tähelepanelikkusega nautida. Vähe sellest, ka mälestused hoolega tallele panna.

Jah, mida kõrgemal on päike, seda tumedamad on varjud, ütleb hiina vanasõna. Alles pärast oimad, et see oligi selle suve tipphetk, ainus kaunis nädal. Selle aasta ainus rahulik aeg. Ainus kena aeg alanud kümnendil. Sest juba paistavad silmapiiril taas tumedad pilved, mustad linnud hakkavad katuseservadele parvedesse kogunema, horisondi taga praksuvad jäätuvad lahed.

Ajaloo õnnistatud aeg, hõlbune hõbeaeg, ligi kaks kümnendit kestnud suvi hakkab lõppema.

Hiinlased teadsid juba ammu, et ükski õitsemine ei kesta rohkem kui esimese põuani. Ja talv tuleb igal juhul. See on nagu maasikatega – nende aeg on lühike, kes ootab, kuni hind langeb, saab vaid jääke. Ongi nagu ühe aja, ajastu lõpp kätte jõudnud.

Tugevasti tunnen lõkkelihamaiku, ütleks nüüdispoetess.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee