Eesti uudised

Mures ema: vanemad lasevad lapsed randa omapäi uitama! (24)

Sigrid Pukk, 10. juuli 2014, 07:00
SILM EI PILGU: Aastane Alivia on ema sõnul nii aktiivne, et teda peab kogu aeg jälgima.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Ranna mured – omapäi uitavad põngerjad ja eemal napsitavad vanemad

"Väga tihti juhtub, et laps jäetakse üksi koju ja ta läheb vanemat teavitamata sõpradega uitama," räägib Anna, kes on rannas koos pisitütre Aliviaga. "Tänagi kutsuti politsei, kuna nii kümneaastane laps oli üksinda tulnud randa. Ema oli tal tööl ega teadnud sellest midagi," lisab sõbranna Aljona.

Stroomi rannavanem Vladimir Artjomenko tunnistab, et viimastel päevadel on vetelpäästjad pidanud tegelema 11 kadunud lapsega. Tema sõnul on see suur mure: "Vanemad tulevad siia, tegelevad oma asjadega ega tea, kus on nende võsukesed – lapsed on üksinda vees," ütleb Artjomenko.

Stroomi ranna vetelpäästjad hoiavad merel silma peal. Artjomenko räägib, et keegi on neil kogu aeg vees ja tegeleb lastega, kes on üksinda liiga kaugele suplema läinud.

Kaovad kui tina tuhka

"Ta saadab nad randa tagasi ning noomib ka vanemaid. Mõne aja pärast märkab päästja aga jälle neid samu lapsi ihuüksi ujumas," kurdab Artjomenko.

"Vanemad lihtsalt ei pane oma lapsi tähele. Viskavad pikali, magavad ja lapsed teevad, mis tahavad," ütleb ta. "Pärast tulevad meie juurde ja nutavad: "Aidake mu laps leida!""

Rannavanem soovitab tungivalt kasutada käepaela. "Kõik võivad tulla G4S rannamaja juurde ja võtta oma lapsele tasuta käepaela. Sellele kirjutame vanema telefoninumbri ja lapse nime, et kui laps ära kaob, siis saab ta kohe vanemate kätte tagasi toimetada," selgitab ta.

Kaheaastane Rosanna, kes on juba neli tundi koos ema ja vanaemaga rannas olnud, püsib ilusasti paigal.

"Me just tutvustasime talle vetelpäästjaid – lapsele ütlesin selguse mõttes ja välimuse järgi, et punased onud. Et nende juurde võib minna abi paluma," tegi vanaema Kadri lapsele igaks juhuks selgeks.

"Me valisime koha ka rannavalvemaja lähedale, et kui midagi peaks juhtuma, siis saab kohe sinna pöörduda," lausub lapse ema Inga. Ta teab samuti, et põngerjad kipuvad rannas kaduma.

"Üks pisike vene tüdruk, kel olid silmad märjad, tuli minuga rääkima, aga ma ei saanud temast aru. Suunasin ta ühe teise ema juurde, kes rääkis oma lapsega vene keeles," räägib ta.

Ajomenko kurdab, et muret teevad ka napsitajad.

"Üleeile oli selline probleem: kuueaastane laps tuli ja kurtis, et ei tea, kus ema-isa on. Otsisime peaaegu 45 minutit: tornis olid päästjad, kes otsisid binoklitega, vees sõitis ringi kaater. Lõpuks leidsime lapse vanemad, kes istusid pargis ja jõid viina."

"Selliste vanemate puhul ei aita vist ka käepael. Seal on ikka tunduvalt sügavam põhjus," ütleb kaheaastase Rosanna vanaema nukralt.

Uue seaduse tagajärjed

1. juulil jõustus korrakaitseseaduse säte, mis lubab mõningate mööndustega avalikus kohas alkoholi pruukida.

Artjomenko aga räägib, et tema meeskonna kohus on purjus inimesed rannast eemale suunata, sest palava ilmaga võivad nad päikesepiste saada.

"Need, kes joovad rannas ja häirivad teisi, saadame minema. Kes rahulikult istub ja joob – sellega pole probleemi," selgitab ta.

Õhtuleht uuris, kuidas rannasolijad uude seadusse suhtuvad. Kamp noori on tulnud Stroomi randa palavat ilma nautima. Nad on endaga kaasa võtnud ka õllepurgid. "Senikaua, kuni sa ei jaura ega lälla, on okei," ütleb Toomas.

"Nojah, kui kedagi ei sega, siis on kõik korras," arvab ka Priit.

 

Pirita rannas ei tohi napsitada?

Pirita linnosavalitsus on saatnud linnavalitsusse kirja sooviga keelata nende rannas ja rannametsas napsitamine. Uue korrakaitseseaduse järgi on kohalikul omavalitsusel õigus määrata alad, kus alkoholi pruukimine on keelatud.

Linnaosavalitsus loodab, et otsus tehakse juba linnavalitsuse järgmisel korralisel istungil.

«Soov alkoholi tarvitamine rannas keelata tuligi seoses inimeste poolt nii politseile kui rannavalvele edastatud kaebustega,» ütleb linnaosavanem Tõnis Mölder.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee