(TEET MALSROOS)

Etteheited, justkui polnuks venelased laulupeole oodatud, tunduvad ebaõiglased ja ülepakutud.

Eesti venekeelses meediaruumis on olnud lugeda mitmeid arvamusavaldusi, kus arutletakse, miks venelaste osavõtt peost on marginaalne, ehkki nad moodustavad 25% Eesti elanikkonnast. Miks ei ole laulupeol vene koore, miks ei võiks mõni laul kõlada vene keeles? Muidugi jõutakse lõpuks välja pronkssõduri ja venelaste diskrimineerimiseni. Nad ei tunne ennast Eesti ühiskonna osana ja süüdi olla selles Eesti riik. Miks tulla laulupeole, kui pole põhjust Eesti riigile mitte millegi eest tänulik olla? Venekeelses Postimehes arvab selle toimetaja koguni, et läinuks meelsamini nõukogude ajal mairongkäiku kui nüüd laulupeole. Ning leiab, et üks venelaste mitteosalemise põhjusi on kuueeurone pilet, mis käivat neile üle jõu, sest nende elatustase olla viletsam kui eestlastel.

Ometi võttis sellestki laulupeost osa nii kohalikke vene koore ja tantsijaid kui näiteks naiskoor Kontrast Moskva linnast. Miks üks, ehkki väike osa venelastest tahab peole tulla ja seal koguni esinejana kaasa lüüa ja teised näevad selles lausa rahvusi eraldavat, mitte ühendavat üritust, on ikkagi mõtteviisi küsimus. Kui inimene käib iseseisvas Eesti riigis ringi, käsi sügaval taskus rusikas, nii et isegi laulupeole minek tundub kaasamängimisena valitseva kliki poliitilises šõus, ei puutu pidu tegelikult asjasse.

Kuuldavasti olla vene kultuuriaktivistid üheksa aastat tagasi pakkunud välja esitada laulupeol vene lauludest koosnev osa, kuid see ettepanek jäeti kõrvale. Ehk tasuks seda võimalust siiski kaaluda? Vaadates näiteks praeguse laulupeo repertuaari, siis leiaks kas või 3–4 marginaalsemat laulu, mida asendada venekeelsetega, üsna hõlpsalt. Ning kui mõni laul oleks selline, mida ka eestlane une pealt teab, küll me siis kaasa laulaks. Kas või "Helesinine vagun". Või "Katjuuša". Peaasi on mitte takerduda dogmadesse, vaid käituda nii, et kõigil oleks peost rõõmu rohkem. Seda soovitaksime nii peo korraldajaile kui kritiseerijaile mõlemast leerist.

Jaga artiklit

25 kommentaari

K
Kay  /   11:00, 13. juuli 2014
Mille või kelle pärast me üldse laulame seal? Kuidas me laulame "Ärkamise aeg" ja eriti seda osa "Tulega, mõõgaga tuli võõras mees,
häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.
Langes taat, memmeke, lapseeas vennake,
pisaraist märjaks sai kogu maa. "
See on meie ja ainult meie laulupidu ning autorilt küsiks, et kas sul on slaavi juured või oled lihtsalt niivõrd äraostetav. Äkki heiskaks 24.veebruaril riigilipu kõrvale veel "meie vennasrahva" lipugi ja hakkaks ka lindikesi kandma? Muidu ei tunne end keegi ju võrdsena siin. Tõde on see, et eestlased ei tunne end siin võrdsetena, sest venelastele tehakse kõik ette-taha ära. Nad pole enne rahul kui kõik riigid on venekeelsed ja täis lagastatud, vaid siis tunnevad nad endid kui "kodus", mille tähendusest neil õrna aimugi pole. Lihtsalt jätke see kamarajura järgi ükskord, kaua võib kuhugi pugeda neile. Neil elu niigi hea ja kui nad rahul ei ole, siis muutku midagi ka endi sees ükskord. Kaua me anname järele niimoodi? Uhkuseraas leidke endi sees, palun!
P.S.: Peale laulupidu oli plats puhas ja prügi enamasti kastides või kui kastid täis said, siis nende läheduses vähemalt. Mõelge, milline see plats siis välja näeks kui need "Eesti riiki austavad" sovjetid laulupeole tuleksid.... Õudne!
  /   16:17, 12. juuli 2014
Parem juba laulupeoliste vastastikkused külaskäigud Läti ja Leeduga. Poistekooril kunagi oli. 1991 oli laulupidu "Laulusillad" välismaalastega; neid võiks veel olla, siis saaksid ka meie rahvuslikud laulupeod tuntumaks.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis