Juhtkiri

Juhtkiri | Venelased laulupeole? Tere tulemast! (27)

Õhtuleht, 9. juuli 2014, 17:06
 TEET MALSROOS
Etteheited, justkui polnuks venelased laulupeole oodatud, tunduvad ebaõiglased ja ülepakutud.

Eesti venekeelses meediaruumis on olnud lugeda mitmeid arvamusavaldusi, kus arutletakse, miks venelaste osavõtt peost on marginaalne, ehkki nad moodustavad 25% Eesti elanikkonnast. Miks ei ole laulupeol vene koore, miks ei võiks mõni laul kõlada vene keeles? Muidugi jõutakse lõpuks välja pronkssõduri ja venelaste diskrimineerimiseni. Nad ei tunne ennast Eesti ühiskonna osana ja süüdi olla selles Eesti riik. Miks tulla laulupeole, kui pole põhjust Eesti riigile mitte millegi eest tänulik olla? Venekeelses Postimehes arvab selle toimetaja koguni, et läinuks meelsamini nõukogude ajal mairongkäiku kui nüüd laulupeole. Ning leiab, et üks venelaste mitteosalemise põhjusi on kuueeurone pilet, mis käivat neile üle jõu, sest nende elatustase olla viletsam kui eestlastel.

Ometi võttis sellestki laulupeost osa nii kohalikke vene koore ja tantsijaid kui näiteks naiskoor Kontrast Moskva linnast. Miks üks, ehkki väike osa venelastest tahab peole tulla ja seal koguni esinejana kaasa lüüa ja teised näevad selles lausa rahvusi eraldavat, mitte ühendavat üritust, on ikkagi mõtteviisi küsimus. Kui inimene käib iseseisvas Eesti riigis ringi, käsi sügaval taskus rusikas, nii et isegi laulupeole minek tundub kaasamängimisena valitseva kliki poliitilises šõus, ei puutu pidu tegelikult asjasse.

Kuuldavasti olla vene kultuuriaktivistid üheksa aastat tagasi pakkunud välja esitada laulupeol vene lauludest koosnev osa, kuid see ettepanek jäeti kõrvale. Ehk tasuks seda võimalust siiski kaaluda? Vaadates näiteks praeguse laulupeo repertuaari, siis leiaks kas või 3–4 marginaalsemat laulu, mida asendada venekeelsetega, üsna hõlpsalt. Ning kui mõni laul oleks selline, mida ka eestlane une pealt teab, küll me siis kaasa laulaks. Kas või "Helesinine vagun". Või "Katjuuša". Peaasi on mitte takerduda dogmadesse, vaid käituda nii, et kõigil oleks peost rõõmu rohkem. Seda soovitaksime nii peo korraldajaile kui kritiseerijaile mõlemast leerist.

27 KOMMENTAARI

k
Kay 13. juuli 2014, 11:00
Mille või kelle pärast me üldse laulame seal? Kuidas me laulame "Ärkamise aeg" ja eriti seda osa "Tulega, mõõgaga tuli võõras mees,
häda tõi, val...
(loe edasi)
p
12. juuli 2014, 16:17
Parem juba laulupeoliste vastastikkused külaskäigud Läti ja Leeduga. Poistekooril kunagi oli. 1991 oli laulupidu "Laulusillad" välismaalastega; neid võiks veel olla, siis saaksid ka meie rahvuslikud laulupeod tuntumaks.
Loe kõiki (27)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee