Eesti uudised

Maadevahetajad peavad oma aumärgid tagasi tooma (4)

Küllike Rooväli, 9. juuli 2014 07:00
RIKUB SEADUST: Kui maadevahetuse kohtuasja 2013. aastal ringkonnakohtus arutati, oli president Villu Reiljanilt (vasakul) aumärgid juba kolm aastat tagasi ära võtnud, Ester Tuiksoo (paremal) jäi ordenist ilma eile. Foto: Mati Hiis
Maadevahetuse kriminaalprotsessil kuriteos süüdi mõistetud Ester Tuiksoo, Toomas Annus ja Kalev Kangur peavad tagastama presidendile riiklikud teenetemärgid.

President Toomas Hendrik Ilves otsustas eile ära võtta Toomas Annuselt ja Ester Tuiksoolt neile 2006. aastal antud Valgetähe III klassi teenetemärgi ning Kalev Kangurilt talle 2004. aastal antud Valgetähe IV klassi teenetemärgi, sest riigikohus mõistis nad korruptsioonikuritegudes süüdi ja otsus on jõustunud.

Samal teemal

Juba varem võttis president kaks aumärki ära Villu Reiljanilt, kes jäi juba 2010. aastal lõplikult süüdi Tallinnas Rävala 8 kinnistu müügiprotsessis 1,5 miljoni krooni suuruse pistise küsimises. Teist korda pole seda presidendil teha mõtet, kuigi eilseks ei olnud Reiljan ordeneid ikka veel tagastanud.

Reiljani autasustati 2002. aastal Riigivapi IV klassi teenetemärgiga ja 2006. aastal Valgetähe II klassi teenetemärgiga. Varem on president kuriteo eest teenetemärgi ära võtnud 2009. aastal riigireetur Herman Simmilt ja korruptsioonis süüdi mõistetud Aivar Otsaltilt ning 2013. aastal pedofiilia eest karistada saanud Jaan Aitajalt.

Vääritu käitumise eest kaotas aumärgi Risto Mikael Teinonen, kes pälvis Soome skaudijuhina 2001. aastal Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi, kuid pidi selle tagastama 2009. aastal, sest oli kaks aastat varem avaldatud fotol kandnud sama aumärki koos Eestit okupeerinud rahvussotsialistliku Saksamaa embleemiga. Teinonen ei tagastanud aumärki, vaid kinkis selle oma emale.

Teenetemärkide seadus lubab presidendil otsustada teenetemärgi äravõtmise, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises või isik on toime pannud niivõrd vääritu teo, mis oleks välistanud talle selle aumärgi andmise.

Kuigi seadus ütleb, et teenetemärk tuleb tagastada presidendi kantseleile, oli seda eile õhtuni teinud vaid üks inimene, kunagine Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt. Seaduses pole aumärgi mittetagastamise eest karistust ette nähtud, kuid 300 trahviühiku suuruse karistusega saab nuhelda neid, kes jäävad vahele riikliku teenetemärgi valmistamise, kandmise või muu kasutamisega selleks õigust omamata.

Nii et teenetemärgi endale jätnuid ähvardab oht nende kandmise või kasutamise puhul ka trahvi saada.

Kas Tuiksoo, Annus ja Kangur oma aumärgid tagastavad, pole teada, sest Õhtulehel ei õnnestunud neid eile küsitleda.

Samal teemal

17.09.2015
Maa-ameti eksjuht Kangur nõuab kohtus saamata palka
13.10.2014
Tuiksoo tagastas presidendi kantseleile teenetemärgi
29.07.2014
Tuiksoo ja Kangur pole aumärke tagastanud
07.07.2014
Igor Gräzin | Kummaline kohtuotsus, tõendid ja ebatõendid