Laulu- ja tantsupidu

Laulupeo noorim helilooja: kirjutasin teose kahe-kolme päevaga (6)

Karoliina Vasli, 5. juuli 2014 09:00
VASTUTUSRIKAS ROLL: Riivo Jõgi lauluväljakul. Nädalavahetusel veedab ta suurema osa ajast siin. Kuigi ta ise ei esine, jälgib ta puhkpilliorkestrite proove ja annab vajadusel oma loo osas ka dirigendile nõu. Foto: Mati Hiis
Vaevalt oskas Põlvamaalt pärit Riivo Jõgi poisikesena laulukaare all klarnetit mängides unistada, et ühel päeval esitatakse laulupeol tema enda lugu. Teose "Meresõit" põhiosa kirjutas ta valmis paari päevaga.

Homme istub Riivo (26) heliloojate uhkes rivis ja kuulab, kuidas orkestrid tema puhkpillidele mõeldud lugu "Meresõit" mängivad. Ta on tänavusel üldlaulupeol noorim helilooja. "Kahjuks mitte kõige noorem läbi aegade," muigab Riivo.

1990. aastal esitati toona 23aastase Mart Siimeri koorilaulu "Hommik".

Vestlen Riivoga neljapäeva pärastlõunal lauluväljakul, taamal on käimas kooride proov. Tallinna saabus ta samal päeval. Nimelt elab Riivo Põlvas, kus ta sündis ja kasvas. Pisikese poisina proovis ta omal käel klaverit, kui viiendas klassis õppides jõudis otsaga puhkpillini.

Kolis tagasi Põlvasse

"Põlva puhkpilliõpetaja käis meil koolis klassist klassi väikese puhkpilliansambliga ja kutsus liituma. Mõtlesin, et huvitav variant, anti klarnet kätte, ja nii ta läks."

Aasta hiljem hakkas Riivo lastemuusikakoolis klaverit õppima, selle eriala ta ka lõpetas.

Pärast gümnaasiumi kolis Riivo Tallinna ning hakkas muusika- ja teatriakadeemias esiti õppima kooridirigeerimist ning jätkas magistrantuuris orkestridirigeerimisega. Õpingute vahepeal käis sõjaväes ära. "Kui kahe aasta eest kooli lõpetasin, siis läksin Põlvasse tagasi," ütleb ta.

Tagasi maale, miks? "Lõuna-Eesti on minu jaoks kodune, sealsed inimesed on soojemad," kiidab Riivo kodukanti.

Tallinna tuleb ta töö tõttu tihti – tema töiste tegemiste nimistu on pikk, ta on seotud orkestritega ja on mitmel muusikul kontsertmeister klaveril. Põlva muusikakoolis õpetab Riivo pop-jazz klaverit ja dirigeerib keelpilliorkestrit. Vabal ajal kirjutab muusikat. "Tööpäevad venivad ikka 14 tunniseks," ütleb ta.

Miks merendusteema? "Mind on ajalugu alati huvitanud, ka kõik merendusega seonduv. See on programmiline teos: laev on sadamas, siis teeleminek, siis nagu õigel meresõidul ikka üks korralik torm, pärast seda raugemine ja siis läheb sõit uuesti lahti."

Esmalt bass, siis meloodia

Riivo sõnul paneb ta kirjutades esialgu paika bassi (tuubad, baritonsaksid). "See on vundament. Seejärel võtan meloodia, harmoonia ja lõpuks löökpillid."

Põhipilliks on alguses flööt, siis tulevad sisse klarnetid ja kornet. "Peo ajaks saame loodetavasti ka malmist laevakella, see annab palju juurde," ütleb ta.

"Kirjutasin selle väga kiiresti, põhiplaan valmis 2–3 päevaga, nokitsemist oli hiljem ka. Vormi ja harmooniat natuke muutsin," räägib Riivo kolmeminutisest teosest.

Ta tunnistab, et on uhke tunne esimest korda heliloojana peol olla. "Üleüldisest plaanis ongi laulupidu Eestis lagi, aga tahaks ühel hetkel jõuda heliloominguga ka Eestist väljapoole."

Laulupidusid on liiga palju

Riivo Jõgi ütleb, et laulupeo mõiste on kahjuks viimastel aastatel devalveerunud.

"Laulupidu toimus 2009, 2011 ja 2014," loetleb ta, et neid on sagedasti.

Riivo arvates võiks selliseid üritusi nimetada näiteks laulupäevadeks, laulupeo nimi võiks jääda ühe ja ainsa peo pärusmaaks. Tal on kahju, et paljud kollektiivid peo ukse taha jäävad. "Ehk võiks suurel laulupeol nooremaid vähem olla, pääseksid teised ka löögile. Nooremad on ikka tublimad, neile jääb kõik kiiresti külge ja neil lihtsam ette valmistuda kui täiskasvanud kooridel."

Samal teemal

11.10.2016
"Kolm aastat on tantsu- ja laulupeo korraldamiseks minimaalne aeg."
05.06.2014
Laulukaar pidi tegelikult tulema hoopis teistsugune
05.06.2014
Kas laulupidu on muutunud liiga kommertslikuks?
05.06.2014
Kui süda nutab ja naerab samal ajal