Laulu- ja tantsupidu

Aja puudutatud laulupeod läbi aegade: 1869–2009 (2)

Jaanus Kulli, 5. juuli 2014 11:00
I 1869 Tartu

Laulupidu oli kuni 1938. aastani (k.a) kolmepäevane. Laulupeo lahutamatuks osaks sai pidulik rongkäik. Kõik laulud on eesti keeles. Esimest korda on avalikkuse ees Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".

VIII 1923 Tallinn

Erinevalt senistest ajutistest kõlakodadest püstitatakse esimest korda suurejooneline laululava 12 000 lauljale. See asus praeguse Kadrioru staadioni tribüüni kohal (arhitekt Karl Burman). Esimene aerofoto laulupeost. Esimest korda jäädvustatakse üldlaulupidu filmilindile (21-minutiline tummfilm).

IX 1928 Tallinn

Esimest korda toimub pidu praegusel lauluväljakul, valmib laululava 15 000 lauljale.

Esimest korda on kavas Miina Härma "Tuljak".

1944

4. märtsil kirjutab punamobilisatsiooniga Venemaale viidud helilooja Gustav Ernesaks Moskvas laulu Lydia Koidula sõnadele "Mu isamaa on minu arm".

XII 1947 Tallinn

XIV 1955 Tallinn

Vaid pooled laulud on eesti autoritelt, palju on venekeelseid laule. Osalevad Vene madruste ja soldatite koorid.

XV 1960 Tallinn

1957–60 on valminud tänane laululava ja lauluväljak. Sama projekti järgi ehitatakse laululava ka Vilniusesse. Enne laulupuidu võetakse kavast maha Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", laulu hakatakse laulma omaalgatuslikult.

XVI 1965 Tallinn

Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" saab ametlikult laulupidude kava lahutamatuks osaks, ühendkooride lõpulauluks. Esimest korda toimub tule toomise tseremoonia – tuli süüdatakse laulupidude sünnilinnas Tartus ning kantakse läbi Eestimaa. Mihkel Lüdigi "Koidust" saab traditsiooniline avalugu.

XVIII 1975 Tallinn

Laulupeo tuli süüdatakse Tõnismäel Pronkssõduri juures ning tuuakse soomustransportööril läbi Tallinna lauluväljakule.

XXI 1990 Tallinn

Hoolimata ikka veel jätkuvast okupatsioonist on see vaba pidu – nõukogude atribuutika asendub rahvusliku sümboolikaga. Gustav Ernesaks juhatab peol viimast korda.

XXIII 1999 Tallinn

President Lennart Meri peab kõne, mida tsiteeritakse tänini: "Laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi." Suurel laulupeol lauldakse Peep Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" (esimest korda noortelaulupeol 1997).

XXV 2009 Tallinn

"Üheshingamisest" saab uus sõna eestlaste sõnavaras. (Allikas: "Aja puudutus 1869–2009. Noppeid laulupidudelt läbi aegade.")

Samal teemal

21.03.2015
Laulupeohümni "Ta lendab mesipuu poole" autor Peep Sarapik oli andekas helilooja, mitte Gustav Ernesaksa varjunimi
05.06.2014
Laulukaar pidi tegelikult tulema hoopis teistsugune
05.06.2014
Kui süda nutab ja naerab samal ajal
05.06.2014
VIDEO | USA kammerkoori dirigent: "Kus iganes ma Eestis viibin, on see mu lemmikpaik!"