Maailm

Appihüüe Aafrikast: Ebola viirus on tapnud 500 inimest (13)

Aadu Hiietamm, 4. juuli 2014 07:00
TAPPEV VIIRUS: Nii näeb Ebola viirus välja elektronmikroskoobi all. Foto: AFP
Lääne-Aafrika võitleb ajaloo suurima Ebola viiruse puhanguga. Kolmes riigis – Guineas, Libeerias ja Sierra Leones – on mõne kuuga surnud ligi 500 inimest. Rahvusvaheline humanitaarorganisatsioon Piirideta Arstid hindab olukorda erakordselt ohtlikuks, sest viiruse levikut ei ole suudetud peatada.

Veel aprillis uskusid Lääne-Aafrika riikide juhid, et Ebola levikule on suudetud piir panna. Selleks ajaks oli surnuid sadakond. Guinea president Alpha Condé ütles Genfis Maailma Terviseorganisatsiooni peakorteris: "Praegu on olukord kontrolli all ja loodame, et uusi haigusjuhtumeid enam ei tule."

Samal teemal

Paraku osutus Guinea riigipea üleliia optimistlikuks ning viimastel nädalatel on olukord katastroofiliselt halvenenud. Seetõttu toimus eile ja üleeile Ghana pealinnas Accras kriisikohtumine, millel osalesid 11 riigi tervishoiuministrid, vahendab Blick Online. Kohtumisel nenditi, et oma jõududega epideemiast jagu ei saada ning vajalik on välisabi.

Erakordselt ohtlik viirushaigus

Ka Rahvusvaheline humanitaarorganisatsioon Piirideta Arstid hindab olukorda erakordselt ohtlikuks. Ebola on väga ohtlik viirushaigus, mis avastati 1976. aastal Zaire’is (tänases Kongo Demokraatlikus Vabariigis) ja Sudaanis. Seni ei ole suudetud haiguse vastu välja töötada vaktsiini ning Ebola ravile ei allu. Olenevalt viirustüvest sureb 25–90% haigestunutest.

Praegu levib Guineas, Sierra Leones ja Libeerias Ebola viiruse üks surmavamaid tüvesid, mis tapab igast kümnest haigestunust üheksa. Ametlikel andmetel läheneb viirusesse surnute arv nendes kolmes riigi viiesajale, kuid meditsiinieksperdid peavad võimalikuks, et tegelikult on surnuid hoopis rohkem. Nimelt on kohalikud võimud olukorda ilustanud, et mitte peletada eemale turiste ja välisinvestoreid.

Ebola viiruse peiteaeg kestab kaks kuni 21 päeva ning haiguse esimesed sümptomid – kõrge palavik, nõrkus ja peavalu – on omased ka malaariale, mida esineb sealses regioonis sagedasti. Seetõttu on Ebolat raske ära tunda. Alles siis, kui haige hakkab verd oksendama või algavad verejooksud ninast, kõrvadest ja silmadest, saab üheselt öelda, et nakatanu põeb tõepoolest Ebola viirushaigust. Siis on aga juba hilja. Tavaliselt surevad inimesed 10–14 päeva pärast haigestumist.

Viirus levib kokkupuutel kehavedelikega ning nakatumiseks piisab vaid surnu puudutamisest. Seetõttu püüavad tervishoiutöötajad takistada inimesi surnuid puutumast. See on aga raske, sest Guineas pestakse traditsiooniliselt kõiki surnuid ning tuttavad soovivad lahkunuga isiklikult hüvasti jätta. Ebolasse surnud inimese puudutamisega võib paraku suure tõenäosusega saada ka surmava viiruse.

Olukorra tõsidust kinnitab Libeeria presidendi Ellen Johnson Sirleafi värske hoiatus. Ta ütles riigiraadio vahendusel, et iga inimene, kes varjab Ebolasse haigestunud kaaskondset, antakse kohtu alla. Riigipea hoiatuse taga on kartus, et haigestunuid varjatakse kodudes ja kirikutes, selle asemel et nad arstide hoole alla anda. Analoogilise hoiatuse andis eelmisel nädalal Sierra Leone, kus vähemalt 57 Ebolasse haigestunud patsienti põgenes haiglatest.

Endiselt vaid Aafrika haigus

Tänase seisuga on Ebola jäänud vaid Aafrikas levinud haiguseks, mis eri paikades aeg-ajalt hirmu ja õudust tekitab. Kokku on 38 aasta jooksul Ebola viirus võtnud elu ligi 2000 aafriklaselt. Seejuures ei tea keegi, millal ja kus Ebola järgmisena ründab. Vandenõuteoreetikud ei välista, et Ebola viiruse taga võivad olla inimesed, kes testivad biorelva.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee