Raha

Eesti inimese finantsportree: elab palgast palgani ja ootab ebarealistlikult suurt pensioni  (47)

Toimetas Sander Silm, 3. juuli 2014 10:50
Foto: SXC
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse teatel joonistub Eesti elanike majanduslikku käitumist vaadeldes välja järgmine finantsportee: elab pigem palgast palgani, usub kinnisvarasse kui kindlaimasse investeeringusse ning ootab tulevikus riigilt ebarealistlikult suurt pensioni.

Läbi aastate püsib võrdlemisi muutumatuna tendents, et Eesti inimene oma rahaasju pikalt ette ei planeeri.

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse aprillikuus valminud uuringust selgus, et oma pere eelarvet planeerib 72 protsenti elanikest, kusjuures 2010. aastal oli selliseid peresid vähem – 68 protsenti.

"Võrreldes 2010. aasta uuringuga on kasvanud nende perede hulk, kes on asunud pere sissetulekuid ja väljaminekuid jälgima. See näitab, et inimeste teadlikkus rahaasjade planeerimise vajalikkusest on tõusmas, kuigi visalt,“ ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

Eelarvet koostavate perede hulk on küll suurenenud, aga rahaasju planeeritakse jätkuvalt ette suhteliselt lühikeseks ajaks - enamasti on selleks perioodiks vaid üks kuu.

"Palgapäevast palgapäevani planeerib eelarvet 38 protsenti leibkondadest ja see pole viimase nelja aasta jooksul muutunud,“ tõdes Maripuu ja lisas, et pikemaajaliselt planeerivad oma rahaasju pigem suurema sissetulekuga ja nooremas keskeas inimesed.

Tänavu suutis oma pere sissetulekust mingi osa säästa 51 protsenti peredest, 2010. aastal aga 44 protsenti.

Kui 2010. aastal oli säästetav summa keskmiselt 10,7 - 13,1 protsenti kuusissetulekust, siis tänavu aprilliks oli see tõusnud 14 protsendini. Möödunud aastal läbi viidud uuringust selgus, et inimesed teavad vähe riikliku pensionisüsteemi ülesehitusest ning nende ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged.

Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74 protsenti pensionieelsest palgast, samas ei tea 77 protsenti elanikkonnast, et pensionisüsteemi kaks esimest sammast annavad kokku vaid 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust.

Pensionipõlves toimetulekul loodavad inimesed enim kohustuslikule kogumispensionile ehk II sambale (65 protsenti), 43 protsenti elanikest loodab jätkata töötamist, 36 protsenti loodab soetatud kinnisvarale, 35 protsenti abikaasa ning 29 protsenti laste toele.

"Selles loetelus on palju nö mittemateriaalseid pensionisambaid, mis panevad kõrged ootused nii iseenda tööalase kvalifikatsiooni säilimisele kui ka heale tervislikule seisundile, laste valmisolekule vanemaid rahaliselt aidata, kinnisvaraturu stabiilsusele, et tagada rahuldav elatustase ka pensionipõlves," ütles Maripuu. 

Kui säästmisharjumus on juba tekkinud, on mitmeid võimalusi kõrvalepandud raha paigutamiseks. Teabekeskuse uuringust selgus, et neile, kellel on võimalik säästa, tundub kõige tulusam paigutada raha kinnisvarasse (47 protsenti) või panka (33 protsenti). "Vastuoluna võib välja tuua, et kuigi 36 protsenti elanikest loodab pensionieas toimetulekul kinnisvarale, siis tegelikult ei ole inimesed valmis finantsraskuste korral kinnisvarast loobuma, kuivõrd sageli mõeldakse kinnisvara all just oma kodu. Suurem osa kinnisvara omanikest ehk 61 protsenti ei ole nõus müüma omatavast kinnisvarast mitte midagi, ei korterit, maavaldust, suvilat ega ka maamaja," märkis Maripuu.

Teabekeskuse uuringute tulemustest selgub, et Eesti elanikud suhtuvad nii lühi- kui pikaajalisse rahaasjade planeerimisse pigem leigelt.

Vähese planeerimise ja juhuslikku laadi säästmisharjumuse tõttu ei ole paljudel piisavat rahalist puhvrit ootamatustega (näiteks pikaajaline haigus, töökaotus) toimetulekuks.
Kolmandik elanikest saaks peamise sissetulekuallika kadumisel hakkama vaid ühe kuu, 37 protsendil elanikest on juhtunud, et kuusissetulek ei kata täielikult kulutusi.

Pingeline eelarve teeb inimesed kergesti vastuvõtlikuks kiiretele, kuid sageli pikemas perspektiivis kallitele finantsotsustele – näiteks tarbimiskrediit ja kiirlaen, mida on hiljem väga raske tagasi maksta.