Brasiilia ja Kolumbia jalgpallimeeskondade toetajad. (--)

Jalgpalli MM on pakkunud kuhjade viisi põnevaid kohtumisi. Samas ei saa nõustuda, et üllatusi on väga palju olnud. Olgem ausad: tõelisi üllatusi on Brasiilias sündinud vaid kaks ja karta on, et esiotsas mingeid ootamatusi ei tulegi.

Brasiilia penaltiseeria. Hollandi imeline comeback. Saksamaa ja Argentiina pääsemine lisaajal. Mis on siin ühine nimetaja? See, et üllatus oli lähedal, kuid seda siiski ei sündinud.

Tänu oma olemusele pakub jalgpall rohkem võimalusi üllatusteks kui korvpall, võrkpall, käsipall või tennis. Pole just palju spordialasid, kus ühest punktist võib võiduks piisata. Samas tuleb eristada üllatusskoore, -tulemusi ja üllatuslikke edasipääsemisi/väljalangemisi. Emotsionaalselt on esimesed kaks kahtlemata olulised, kuid ratsionaalselt mõeldes on tähtis vaid üks – kas võistkond pääseb turniiri järgmisse faasi või mitte.

Kui nüüd jätta erutuspuhangud ja „peaaegud" kõrvale, siis laias laastus on käimasolev jalgpalli MM pakkunud kaks olulist üllatust: 1. Kostariika esikoht D-grupis, 2. Hispaania varane väljalangemine. Ning hoolimata põnevatest matšidest on täielikult üllatusteta kulgenud play-off. Kes on pidanud edasi saama, see on ka saanud.

Kindlasti soovib mõni jalgpallivaatleja vastu vaielda. Üritagem nende argumentide üle arutleda.

Alžeeria edasipääsemine? Okei, kerge üllatus, kuid tegemist oli nõrga alagrupiga, kus Belgia järel puuduski teisele kohale tugev pretendent. Palju meenutatakse heldinult, kuidas Alžeeria pääses viimati 16 hulka 1982. aastal. Aga millal jõudis Venemaa viimati MMil alagrupist edasi? Mitte kunagi! Nõukogude Liidu särgis edeneti viimati 16 sekka 1986. aastal.

See on üks näide, kui laitmatult töötavad stereotüübid. Raske on mõista, et Venemaa tõepoolest ei ole tugev jalgpalliriik. Veel naljakam on Inglismaa koondise ümber toimuv. Isegi kui nad ise tunnistavad, et midagi suurt oodata pole, hakatakse ometi vaikselt tuure üles võtma. Pärast inglaste avamängu kaotust itaallastele ajasid muigama kõikvõimalikud kodu- ja välismaised eksperdid, kes jutustasid vaimustunult, et mäng olnud ääretult kõrgeklassiline ja inglased jätsid sümpaatse mulje. Reaalsuses oli antud kohtumise tempo MMi üks loiumaid ja Uruguaile allajäämine polnud ausalt öeldes kummagi puhul enam väga üllatav. Ega seegi, et pärast Kostariika veerandfinaali Hollandi vastu on kogu kuulus „surmagrupp" suure tõenäosusega kutu. Suurema osa "üllatustest" genereerivad inimesed ise oma emotsioonidest lähtuvate tõekspidamistega.

No mida veel pakute üllatuseks – Portugali väljalangemist? Noh, nii ja naa. Fakt on see, et Ilus-Ronaldo võib olla küll planeedi üks paremaid pallureid, kuid ometi pole ta Portugali koondises Luis Figo masti liider. Ning USA lihtsalt esines rohkem võistkonnana. Pepe punase kaardita võinuks kõik siiski minna ka teisiti, kuid avamängu saun Saksamaalt oli Portugali jaoks hukutav.

Kolumbia võidumarss? No nad on ju võitnud üksnes Kreekat, Jaapanit, Elevandiluurannikut ja Uruguaid ehk on igat kohtumist alustanud soosikuna. Üllatus oleks alles Brasiilia konkurentsist kukutamine. Aga kes selle peale raha tahab panna?

Ajalugu näitab, et eriti harva juhtub üllatusi turniiri otsustavas faasis. Omamoodi pentsik, et kui jalgpalli EMil on olnud tihti üllatusvõitjaid, siis MMil sisuliselt mitte kunagi. 20. korda toimuval võistlusel on osalenud küll 76 eri riiki, kuid finaali on jõudnud vaid tosin ja võidurõõmu tundnud kaheksa (Brasiilia viis, Itaalia neli, Saksamaa kolm, Argentiina ja Uruguai kaks, Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa ühe korra).

Suure tõenäosusega ei näe me sel MMil ühtegi uut poolfinalisti. Hollandi kerkimine võitjate rivvi pole sugugi välistatud, kuid see pole enam üllatus – olid nad ju nelja aasta eest finaalis (ning ka 1974 ja 1978). Seega: üksikuid üllatuslikke skoore on MMil päris palju, kuid esinelik, finaalipaar ja võitja on taaskord ettearvatavad.

Või tahab keegi kihla vedada Kolumbia või Belgia võidu peale?

Jaga artiklit

3 kommentaari

J
Juventus  /   11:00, 6. juuli 2014
No kust otsast küll see Alžeeria 1982. aastal 16 hulka jõudis? Esiteks polnud sel ajal kaheksandikfinaale kui selliseid olemaski ning teiseks langesid nad välja juba alagrupis. Aga eks noor ja vihane Märt teab neid aegu üksnes raamatutest lugeda, anname andeks. Viha on suurem kui vile :), aga eks testosterooni tase ajaga veres langeb ning taastub ka verevarustus kõige tähtsamas organis - ajus.
O
odd  /   12:50, 3. juuli 2014
Ma panen Kolumbiale :-)

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis