Eesti uudised

Kümneaastane peretütar: "Istusin jaanipäeva õhtul kiigel ja mõistsin, et mul ei ole enam kodu." (99)

Katrin Helend-Aaviku, 2. juuli 2014 07:00
KODUAKNAL: «Natuke ikka nutsin ka,» ütleb väike peretütar Sandra ja nõjatub käsipõsakil põlenud maja aknaaugule. Loomupärane lapselik rõõmsameelsus ja muretus ei lase tal kurvastusse langeda. Ja imekombel tules ellu jäänud roos punetab truult köögiakna all, andes pererahvale lootust ja usku.Foto: MATI HIIS
Telesaate "Kodutunne" abiga korda tehtud ja jaanipäeval tuleroaks langenud Sarapiku talu Saaremaal Orissaare lähedal ootab, mida tulevik toob

"Olin sõpradega jaanitulel ja ootasin parajasti oma järjekorda, et poniga sõita, kui tuttavale helistati ja öeldi, et Sarapiku põleb," räägib kümneaastane Sandra, kuidas teade kodus puhkenud tulekahjust temani jõudis.

Saaremaal Orissaare vallas ühe Tagavere külas asuva korrusmaja tagaõues kuivab pesunööril kollane Muhu rahvariideseelik. See on väikse peretütre Sandra jagu. Üks vähestest asjadest, mida õnnestus ootamatult puhkenud tulekahjust päästa.

Roos õitseb!

Kareda külas asuv Sarapiku talu põles üheksa päeva tagasi täiesti elamiskõlbmatuks. Söögitoa akna all aga õitseb segamatult tulipunane roniroos.

Majal ei ole enam katust ja laed on söestunud, aga roos punetab truult ja sirutab suured õied üles klaasideta aknaava poole. Nagu poleks midagi juhtunudki. Kuidas küll see pereemale kingitud õiepungi täis lill suures kuumuses ja tulemöllus ellu jäi ning häirimatult edasi õitseb!

"Küllap see näitab seda, et elu peab edasi minema," ütles vanem peretütar Saarte Häälele.

"Näe, minu roos on ka alles!" hõikab Sandra mõni päev hiljem, kui koos maja juurde läheme.

Ta osutab maja ääres kasvavale teisele taimele, miks on küll väiksem ja õisi ei kanna, aga imekombel on tuli ka seda säästnud.

Noorem peretütar Sandra sattus Õhtulehele teejuhiks juhuse tahtel. Vanem õde Kerstin, kellega olime kohtumise kokku leppinud, pidi minema Kuressaarde asju ajama, sest on lootust, et pere saab heategijate annetatud rahaga kõrvalkülla korteri osta.

Pere enda sõiduauto on küll sõidukõlbmatu, kuna kustutustööde käigus tagurdas päästjate suur masin õnnetult sellele otsa, aga sõbrad aitavad transpordiga. Ema Merike on parajasti sealaudas tööl.

Nii juhtuski, et tema venna korteris, kus viieliikmeline pere pärast põlengut peavarju sai, oli kohal vaid noorem peretütar Sandra, kellega läheme kõigepealt ema juurde lauta.

"Täna oli esimene päev pärast tulekahju, kui ma suutsin lõpuks midagi süüa," ütleb ema Merike, kui oleme ta Sandraga suurest sigalakompleksist üles leidnud. Pereema ütleb, et ei taha ega suudagi nädalapäevad tagasi juhtunud sündmustele enam tagasi mõelda.

"Peas on kõik justkui blokeeritud," ütleb ta laudaukse vahel seistes ja pakub meile teejuhiks hoopis Sandrat. Tal endal on kiire, töö ootab tegemist.

Merike on küll õnnetusest veidi toibunud, aga seda, et kodumaja õnnestuks uuesti üles ehitada, ta väga ei usu. Kindlustust majal ei olnud ja naine ei julge lootagi, et heategijate abiga niivõrd suur summa koguneks, et maja uuesti püsti saaks. Aga iial ei tea.

Merike oli ainukesena 22. juuni õhtul kodus. Sandra oli jalgrattaga vändanud naabruses asuva Tagavere seltsimaja juurde jaanitulele juba kahe-kolme paiku päeval, vanem peretütar Kerstin tuli koos oma kahe väikse pojaga paar tundi hiljem järele.

Merike mõtles, et kasutab üksikolemise aega ära ja läheb sauna. Teel sinna nägi ta aga verandaaknast tuleleeki. Merike üritas ise aiavoolikuga leeki summutada, aga tulutult.

Tulest päästetud mälestused

"Olin sõpradega jaanitulel ja ­ootasin parajasti oma järjekorda, et poniga sõita, kui tuttavale helistati ja öeldi, et Sarapiku põleb," räägib linalakk Sandra, kui oleme jõudnud tema põlenud kodu juurde ja söestunud lagedega tubades ringi vaatame.

Maani põlenud seinte palgid ja praht on ära koristatud. Nädalavahetusel korraldas kohalik külaselts talgud, kus ligi poolsada abilist lähedalt ja kaugelt üheskoos korrastasid põlenud maja ja hoovi.

"Siin oli diivan ja siin söögilaud," näitab tüdruk, kuidas asjad olid siis, kui tühi, ilma aknaklaasideta ja kõrbelõhnaline ruum veel söögituba oli.

"Ja see oli minu tuba. Siin nurgas oli narivoodi," näitab Sandra kõrvalolevat väikest ruumi. Nari all olnud magamiskott jäi imekombel tules puutumata, samuti kapi otsas olnud Muhu rahvariideseelik.

"Ma söitsin ikkagi poniga ära ja alles siis sain aru, mis on juhtunud. Istusin kiigele ja möistsin, et mul ei ole enam kodu," pöördub Sandra vahepeal oma jutuga tagasi kurva jaanipäeva juurde.

See, kuidas tüdruk õ-tähte saarlase kombel ö-na hääldab, annab aimu, et tegemist on läbi ja lõhki saarepiigaga. Nii ongi. Ta on elanud Sarapikul kogu oma elu. 1930. aastal ehitatud vana talumaja on näinud suureks sirgumas mitut nende pere põlvkonda.

Õnnetuse päeva õhtul hiljem sõitis ta koos sõpradega jalgratastel tuleroaks langenud kodu juurde.

"Natuke ikka nutsin ka," ütleb tüdruk ja nõjatub käsipõsakil aknaaugule. Loomupärane lapselik rõõmsameelsus ja muretus ei lase liigselt kurvastusse langeda. Ta lippab kõrvalasuvasse madalasse saunamajja ja näitab kahte suurt anumatäit kööginõusid, mis olid majasahvris tulest puutumata jäänud.

"Näe, mu suusad jäid ka terveks!" viipab spordiga tegelev tüdruk rõõmsalt.

Terveks jäi ka pere fotoalbum, mida leegid on äärtest küll tulise keelega veidi limpsanud, aga mälestusi pole paberilt ära söönud.

Sandra võtab saunapingilt lõkkelõhnalise albumi ja istub õue kollase laua äärde. Sellesama laua taga pani "Kodutunde" meeskond aastajagu tagasi paberil paika maja remondi plaane.

Laua all on väike kausike. Tõenäoliselt on see Nurru sööginõu. Nurr on pere lumivalge kass, kes ei soostunud pärast õnnetust korrusmajja kaasa tulema. Seevastu väike pruunikas koer Tšäki elab nüüd korterikoera elu.

"Siin olen mina väiksena ja siin on õde koos sõpradega. See on ema ja see on vanaema," tutvustab Sandra innukalt inimesi, kes on tulest päästetud fotodel, kui õue sõidab traktorimürinal tema onu Urmas. Seesama onu, kelle juures koduta jäänud pere praegu peatub.

Urmasel on saare mehe muhe ja eluterve hoiak ja kurtma ta ei hakka – talgud said peetud ja paljud inimesed oli abiks, elu läheb edasi!

Ta oletab, et tuli võis alguse saada pereema toast, kus vanad elektrijuhtmed jäid vahetamata. Ühtegi küttekeha toas ei olnud. Samuti ei tehtud sel päeval pliidi alla ega ahju tuld.

Väikse metsatuka taga elab naabrinaine Aino. Tema märkas küll tulekahju päeval, et naabrite poolt puude vahelt tuli musta suitsu, tulekahju ei osanud ta aga kahtlustadagi.

"Mõtlesin, et küll nüüd ikka grillivad seal," räägib Aino üle aia, ise oma maja ees pingil istudes.

"Kui aga kõva praksumine ja paugud hakkasid kostma, hakkasin kartma, et midagi on juhtunud," räägib naabrinaine ja märgib, et vanarahvas ütleb, et sama koha peale ei tohi uuesti maja ehitada, sest siis võtab tuli selle uuesti.

Metsatukast natuke edasi kasvavad maasikad ja sealt edasi, Sarapikult umbkaudu kilomeeter mööda põllu- ja metsateed on koppel, kus kasvavad lääbakile vajunud igivanad saarepuud.

Sammaldunud ja väändunud oksadki hakkavad tasapisi kuivama. See on Sandra lemmik mängupaik. Nende iidvanade puude okstel on ta sõpradega tihti roninud. Nüüd enam mitte nii sageli, sest kortermajast on siia pikk tee.

Orissaare vallavanem: heade inimeste abiga on kogutud ligi neli tuhat eurot

Orissaare vallavanem Vello Runthal:

"Sarapiku talule abi pakkumiseks on valla poole pöördutud päris mitu korda küll mandrilt, küll saartelt. On pakutud mitmesugust abi, enamasti ikkagi riideid ja mööblit. Tänaseks on üle kaheksakümne hea inimese ka rahalist abi pakkunud, kandes vallakontole üle annetuse-toetuse. Tänu nendele headele inimestele loodame, et saame olla abiks, et osta sellele tuleõnnetusse sattunud perekonnale korter. Ehk saame seal ka natuke remonti teha. Valla arvelduskontole on praeguse seisuga laekunud headelt inimestelt alla nelja tuhande euro.

Loodan, et inimesed ei ole kadedad selle summa pärast, sest olgem ausad, tuli võtab ikka kõik ära, isegi varna seinalt. Tagantjärele me võime olla targad, et miks kindlustust ei olnud jne, kuid ega tagantjärele tarkus seda peret praegu enam ei aita. Seda ma eriti ei usu, et niipalju raha koguneks, et saaks maja uuesti üles ehitada, ent eks see on ja jääb ikkagi pere enda otsustada. Heameelt teeb ka see, et külakogukond korraldas abistamiseks talgud, kus tehti ära palju tööd. Meie inimesed hoolivad ikka üksteisest. Tänan südamest kõiki inimesi, kes on ja olid abiks! Tuhat tänu teile!"

Kes soovib veel perekonda toetada, saab teha ülekande Orissaare vallavalitsuse Swedbanki ­arvelduskontole EE032200001120137030 märgu­sõnaga "Sarapiku".

Põlengu põhjus ei ole veel teada

Päästeameti Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink ütleb, et Sarapiku talu põlengu põhjust alles uuritakse, sest hetkel on infot vähe.

"Menetlejad on sündmuskohal käinud ning vajalikud uuringuprotseduurid ära teinud. Kui tulemus on lõplik, siis saab selle ka avalikustada," ütleb Trink.

Sündmuskohal tagurdas päästemasin otsa pererahva BMW-le, mille vasak külg sai tugevalt kannatada. Kuidas on olukord lahenenud?

"Tagavere vabatahtlike päästemasin tagurdas tõesti pererahva autole otsa. BMW tuli sündmuskohale Tagavere vabatahtlikest päästjatest hiljem. Autojuht küll kontrollis tagurdamisel peeglitest ohutust, kuid küllap jäi saabunud sõiduauto peeglite vaateulatusest välja. Juhtus see põlevast elumajast mõnekümne meetri kaugusel.

Siinkohal tahakski inimestele südamele panna, et kustutustööde ajal tuleb autod hoonest ohutusse kaugusesse jätta, sest suured päästemasinad vajavad manööverdamiseks ja töötegemiseks ruumi. Päästjad on sündmuskohal sageli hädas kodanikega, kes kas sõidavad või tulevad põleva hoone lähedale seda pildistama või filmima.

Sedasi panevad nad aga ohtu nii ennast kui ka päästjaid, kes peavad üheaegselt kustutama põlengut ja tegema selgitustööd pealtvaatajatele."

Trinki sõnul on samas mõistetav, et Sarapiku pererahvas auto majale nii lähedale parkis, kuna tegemist oli ju nende koduga, mis põles. Kahjud kannab liikluskindlustus.

«Kodutunne» tunneb kaasa

Kanal 2 telesaate «Kodutunne» produtsent Kristi Nilov on pärast õnnetust perega suhelnud ja tunneb neile sügavalt kaasa. Et telesaate meeskonnal oleks võimalusi ja vahendeid uuesti appi tõtata ja aidata maja üles ehitada, ei ole Nilovi sõnul väga tõenäoline.

«Praegu on puhkuste aeg ja me ei ole veel saanud kokku tulla ega olukorra üle koos mõelda. Aga maja ülesehitamine on väga kallis ja meil on igaks hooajaks ette nähtud kindlad rahalised vahendid,» ütleb produtsent Õhtulehele, aga kinnitab, et kindlasti püütakse peret võimaluste piires aidata.

Mis võiks olla põlengu põhjus, jääb Nilovile arusaamatuks. Saarte Häälele on ta öelnud, et sellised asjad nagu elekter jm kontrollitakse alati hoolega üle.

Samal teemal

05.09.2014
"Kodutunde" abil remonditud talumaja süttis elektririkkest
09.07.2014
Kas Sarapiku talu võis süttida "Kodutunde" abil taastatud majaosa elektrijuhtmestikust?