Eesti uudised

Kuidas teha vahet Eesti ja Poola maasikal? (66)

Sigrid Pukk, 1. juuli 2014 07:00
Foto: Tiina Kõrtsini
Kui turuletil lisab silt "Eesti maasikas, väga magus" hinnale pea poole, siis kuidas saab olla kindel, et Eesti maasika pähe ei müüda välismaa maasikat?

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets tõdeb, et turult ostes ei saagi kunagi kindel olla, mis maasikatega tegu on.

Samal teemal

"Kõige tavalisem petmismeetod on see, et ostetakse hunnik Poola maasikaid ning mingi osa Eesti maasikaid. Letile pannakse Eesti maasika silt ja küsitakse ka sellekohast hinda," räägib Lillemets, et nii on müüjal saatedokument, mis tõestab, et maasikaid on pärit Eesti talust ja müük läheb täie hooga lahti.

Lillemets soovitab marja kõigepealt maitsta, sest kontrast Eesti ja välismaa maasika vahel on suur: Poola maasikas on hapukam. "Kuid see on jällegi loterii. Kui hamba alla satub see üksik Eesti maasikas, siis ostetaksegi kohe talvevarud kokku," muretseb ta.

Mis vahe Eesti ja välismaa maasikal ikkagi on? Turul maasikaid uurides ei hakka peale hinna muid erinevusi silma. Lillemets, kelle isal on Lõuna-Eestis maasikakasvatustalu selgitab: "Poolas kasvatatakse maasikat täiesti teise tehnoloogia abil ning selleks, et marjad transpordi Eestisse üle elaks ja veel mõnda aega siinsetel lettidel ka vastu peaksid, on Poola väetised väga klooririkkad. Eesti maasikakasvatajad väetavad taime algjärgus, nii et väetis marja endani ei jõuagi."

Petavad vahendajad, mitte tootjad

Lillemets toob näite enda perekonnast, kus abikaasa ostis turult kokku igasugust kaupa: arbuuse, herneid ja väidetavalt ka Eesti maasikaid. Kilohind 9,50. "Ühte maasikat maitsesin – no absoluutselt ei kannatanud süüa," räägib Lillemets.

"Lapsele ei lubanud ka, sest eelmisel aastal, kui müüsin turul isa talu maasikaid, tuli üks kiirabitöötaja minu käest ostma ja ütles, et ei riski enam mujalt ostmisega, kuna näeb töö kõrvalt, kui palju on mürgitusjuhtumeid. Ühele ei tee midagi, aga teine on nende ainete suhtes palju tundlikum," räägib Lillemets.

Maasikakasvatajate Liidu juhiga Nõmme turul marju proovides pettust tuvastada ei õnnestu: Eesti maasikad maitsevad tõepoolest magusamalt ja Poola omad vesisemalt.

Küsimusele, millisel turul petetakse kõige rohkem, vastab Elke: "Turgu ei oskagi välja tuua, pigem on asi ikka müüjas. Saab oma trahvi kätte, aga see on niivõrd väike, et maksab ära ja petab edasi."

Trahvimisega tegeleb veterinaar- ja toiduamet. Ameti toiduosakonna peaspetsialistilt

Katrin Argus selgitab, et trahvi saab inimene alles siis, kui ta korduvate ettekirjutuste ning sunnirahahoiatuse järel pole petmist lõpetanud. Trahvi ülemmäär on 640 eurot. Selle aasta tulemused petmisjuhtumite kohta VTA-l puuduvad. Olukorra teeb segaseks asjaolu, et küsimusele, kes ja kas üldse uurib maasikate keemilist koostist, ei oska vastata ei VTA ega ka põllumajandusamet. Üks soovitab teise poole pöörduda ja vastupidi.

Kivikõvaks aretatud maasikad

Eesti ühe suurima maasikakasvataja OÜ Kindel Käsi turundus- ja müügijuht Sander Sildvee kurdab, et kui võetakse proov ja kontrolli satub Eesti marjade hulka segatud Poola maasikas, siis piki näppe saab taluomanik, kes tegelikult pole ju milleski süüdi. "Ja kui sa näed, et keegi tuleb su kõrvale ja hakkab niimoodi nihverdama… andke andeks, aga kes ma siin olen, loll või? Teeme siis niimoodi, et laseme oma põllud üldse mädanema ja ostamegi ainult Poola marja sisse ja müüme," on Sildvee pahane.

Lillemets toob välja ka hea külje: "Õnneks on tarbija piisavalt pirtsakas: kui ta juba korra on petta saanud, siis läheb ta järgmise juurde."

Sildvee ja Lillemets räägivad, et kvaliteetne saak jäetakse oma maale, kehvem eksporditakse mujale. Eesti turgudelt võib leida Hispaanias spetsiaalselt ekspordiks aretatud maasikasorte – maasikad on kivikõvad, et need peaksid transpordile hästi vastu. Eesti maasika kõrval näevad need muidugi isuäratavad välja, kuid ka siin on oma konks: "Hispaania mari on eestlase selles suhtes ära rikkunud, et ta ei saa enam aru, et see (viitab Eesti maasikale) maasikas tuleb põllult, aga Hispaania oma kasvatatakse kuppeltorus," räägib Sildvee.

Elke Lillemets soovitab ostjal, kel on kindel soov saada kodumaiseid maasikad, pöörduda mõne taluomaniku poole. "Otse tootjalt on kõige lollikindlam osta," ütleb ta ning lisab: "Kui inimene tahab Eesti maasikat, siis mida hiljem ta ostab, seda suurema tõenäosusega saab ta ka Eesti maasika, sest Poolas hakkab hooaeg juba läbi saama."

Saak kehv, hind sõltub ilmast

Mõned Tallinna keskturu maasikamüüjad satuvad kergesse paanikasse, kui näevad diktofoni.

Oksana, kes on lõpuks valmis paar sõna juttu ajama, müüb Leedu maasikaid. Ta räägib, et müük on seni olnud hea, sest tänu vihmastele ilmadele ostavad inimesed maasikaid rohkem: "Kardetakse, et ilusate ilmadega hinnad tõusevad. Mida parem ilm, seda kallim hind," reedab ta hinnapoliitika.

Võrreldes Keskturuga, on Balti jaama turul maasikamüüjaid tükk maad vähem ning ainsad, kes on rõõmsalt nõus infot jagama, on Anja ja Aleksander, kelle letil ilutsevad Mustveest ja Põltsamaalt pärit maasikad.

"Päevas müüme vähe, keskmiselt 50 kg maasikaid. Kui päike paistab, on saak väga hea, aga viimasel ajal pole päikest olnud," räägivad nad.

Nõmme turul Mustangi talu maasikaid müüv peremees Aarne nendib, et kõige suurem kurja juur on rahe: "Müügi edukust näitab meile ilmataat – kui ta annab veidike vihma ja kõvasti päikest, on marja ikka. Kui tuleb rahet, võib järgmisel päeval turul müümise ära jätta."

Rahe peksab marja katki. Lõhutud mari päris raisku õnneks ei lähe: sellest tehakse toor- ja keedumoosi.

Ökomaasikas ei olegi kõige maitsvam?

Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets pöörab tähelepanu väikeettevõtetele, kes müüvad kaubanduskeskuste juures ökotooteid. Ta ütleb: "Ökotootjad on üldjuhul need, kel pole viljakat pinda ja elavad PRIA toetustest, sest need on niivõrd suured. Nad ei kasuta ühtegi väetist ega keemilist ainet, kuid saak on väga nigel."

Ta toob näiteks, et sellistest müügikohtadest leiab näpusuurusi porgandeid, mis on täiesti maitsetud. "See, kes on tõsine tootja, panustab maitsele, hooldab ja harib põlde. Ökotootja korjab mingil hetkel oma saagi üles ja viskab müüki," selgitab Lillemets.

"Muidu hakatakse toetusi tagasi nõudma," lisab Sander Sildvee osaühingust Kindel Käsi: "Üks päev käisid mul siin maasikaid ostmas üliõpilased ja ütlesid, et: "Tahad, ma võin sind valgustada, kes sellise elustiili järgi elavad? Need on hipsterid!" Nad pidavat vanaisa vanu ruudulisi ülikondi kandma ja ainult ökotoodetest elatuma," naerab Sildvee.

Maasikate hinnavahe mitmekordne

Tallinna Keskturg:

Eesti maasikas 2,80–4,50 EUR/kg

Välismaa maasikas 1,70–2,50 EUR/kg

Balti jaama turg:

Eesti maasikas 2,30–3,88 EUR/kg

Välismaa maasikas 1,28–2,50 EUR/kg

Nõmme turg:

Eesti maasikas 3,50–5,50 EUR/kg

Välismaa maasikas 2,50–2,80 EUR/kg

Tartu Turg:

Eesti maasikas 2,50–5 EUR/kg

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee