Eesti uudised

Lavastaja Peeter Jalakas toodab ise elektrit: kui lamp süttis, oli rõõmu palju (2)

Mattias Tammet, 30. juuni 2014, 07:00
SOE SELJATAGUNE: Lavastaja ja teatrijuht Peeter Jalakas seisab tema maakodu vett soojendavate paneelide ees. Esialgu seisid paneelid lihtsalt eraldi kaldpinnal, hiljem ehitas Jalakas paneelide alla ka väikese suveköögi. Süsteem on truult ja tõrgeteta vett kütnud juba 15 aastat. Kõige külmematel talvepäevadel saab vett puudega juurde kütta. Foto: STANISLAV MOSHKOV
Kõrvalises kohas elaval mehel uus mure – kui enne polnud üldse elektrit, siis nüüd jääb seda üle

Möödunud nädalal Eesti Taastuvenergia Koja esimest korda avaldatud aastaraamatust selgub, et Maarjamaal on vaid paari aastaga tekkinud juba mitusada peret, kes toodavad kodus päikese abil nii palju elektrit, et saavad seda teistelegi müüa.

Üks neist on Von Krahli teatri juht ja lavastaja Peeter Jalakas. Teda vaevab omapärane mure. "Ma ei oska seda [elektrit] enam kuhugi panna. Akud on pidevalt täis," lausub ta. Mehe hääl, tõsi, suurt muret ei reeda.

Jalakas ostis-ehitas Väinamere äärde maamaja möödunud sajandi lõpuaastail. Maalapike oli toona ülejäänud tsivilisatsioonist kaugel ja sügaval metsa sees.

Küsides elektrilevifirmalt, kui palju võiks maksta sinna kaabli toomine, oli vastuseks lavastaja rahakoti jaoks liiga paljude nullidega arv. Seepeale otsustas Jalakas katsetada – äkki õnnestub elektrit ise toota.

"Eestis ei olnud kedagi, kellega konsulteerida. Tuli kõik ise avastada," räägib Jalakas. "Sõpradele tegi hirmsasti nalja, kuidas keegi võib nii palju rõõmu tunda faktist, et lamp läks põlema."

Esialgsed paar pisikest päikesepaneeli on nüüdseks hingusele saadetud, vahetatud rohkemate ja suuremate vastu. Masti otsas kõrgub päikesele toeks ka tuulegeneraator. Tuulevaikseks ja pimedaks ajaks laevad paneelid ja tuulegeneraator põranda all peidus olevaid suuri akusid. Lisaks on algusest peale truult tööd teinud ka vett soojendavad paneelid.

Müüks ehk kõik maha?

Kõige selle tagajärjel on nüüd metsatukamajas elektrit lihtsalt liiga palju saanud. Maja on ka sisustatud nii, et kõik oleks võimalikult energiasäästlik.

"Alguses lähtusin sellest, kui efektiivne see on. Ja nüüd ongi kurioosne lugu, et peaks justkui rohkem kulutama," muigab Jalakas.

Paneelid lülitavad end küll välja, kui neid vaja pole, aga tuulegeneraator on keerulisem aparaat ja seda niisama seisma jätta ei saa. Sestap viivad juhtmed generaatorist pere vannitoa seina peal olevasse karpi.

"Seal on lihtsalt suur spiraal sees, mis juhmil meetodil maandab kõik sinna soojuseks," selgitab Jalakas.

Kui Jalakas lähtus sellest, et elekter ilma meeletute investeeringuteta sügavale metsa sisse lihtsalt ei ulatu, siis Juminda neemel elava Andres Meesaku probleem oli igapäevasem.

"Minu mõte iseenesest on päris vana, ja selle põhjus on see, et me oleme – õigemini olime – väga suured elektrikulutajad. Kõik, mis meie majapidamises elektriga käia saab, elektriga ka käib," räägib Meesak.

Võtnud abiks Kredexi lühikest aega pakutud taastuvenergia toetuse, ehitaski Meesak maja katusele üheksakilovatise päikesepargi.

See on juba nii üüratu, et katab pere vajadused mitu korda. Et elektrit mitte raisata, müüb pere ülejääva särtsu lihtsalt võrku ära.

Meesak oli esimesi, kes 2012. aastal sellist võimalust kasutama hakkas. Taastuvenergia Koja andmetel on selle aasta esimese kolme kuu seisuga mikrotootjaid juba 195. Iga kuu toob neid kümne võrra juurde.

Kui Jalakas talletab päikese- ja tuulevabaks ajaks elektri akudesse, siis Meesak ostab pimedal ajal elektrit võrgust juurde. Tema enda arvestuse järgi saab ta iga müüdud kilovatt-tunni eest 0,89 tagasi osta.

Jaama ehitamine maksis küll 30 000 eurot, kuid Kredex maksis sellest 70% kinni. Seetõttu arvutab Meesak, et jaam tasub ära juba 5–6 aastaga, kuid selle eluiga on 30 aastat.

Meesaki sõnul ei pruugi lasta suurtel numbritel end ära hirmutada.

"Arvestades seda, kuidas päikeseenergia tehnoloogia viimase kahe aastaga on arenenud ja odavnenud, siis täna ei ole see enam kindlasti rikka inimese lõbu. Pigem on see kättevõtmise ja endale selgeks tegemise asi, et mis sellega kaasneb," räägib Meesak. Tema sõnul on alustamise juures kõige keerulisem erapooletu teabe leidmine.

"Infomüra on väga palju," selgitab ta. "Iga tehnoloogiamüüja kiidab enda seadmeid."

Samaväärse jaama saab Meesaki ütlemist mööda nüüd kätte juba ­20 000 euroga. Majale sobiv jaam peaks olenemata suurusest tasuma Meesaki sõnul ilma toetuseta end ära umbes 14–15 aastaga.

Hoolduskulud? "Pudel Fairyt aastas," naerab mees.

Tuul rikkus tuuliku

Tõsi, hoolduskulud jäävad ära vaid siis, kui hoiduda akudest ja tuuleenergiast. Koduse elektrijaama suuresti põlve otsas valmis ehitanud Peeter Jalakas on seda oma naha peal tunda saanud. Akuparki on palju kordi vahetatud, aga näiteks üks tuulegeneraator pidas vastu vaid umbes viis aastat.

"Laagritest ei jäänud praktiliselt midagi järele. Hirmus kolin käis ja siis tuli see sealt kuidagi alla saada. Kui tootja käest uurisin, mis juhtus või valesti läks, tuli väide, et tuul on liiga tugev," muigab Jalakas.

"Ma eeldan, et see ongi mõeldud tuule käes olemiseks. Siin ei ole ju kogu aeg mingi torm."

Et uued naabrid kolivad aina lähemale, on ka Jalakas hakanud kaaluma maakodu elektrileviga ühendamist. Osalt on aga maailmast eraldatud ja sõltumatu maja ka snobismi küsimus, tunnistab mees. Kui palju temal kõik maksma on läinud?

"Mul on seda raske mõõta, sest maksmine algab alles pärast kaabli toomist. Minul on justkui vastupidi."

Andres Meesaki kodune elektrijaam

Jaama võimsus on 9 kW.

Jahedal ja päikeselisel päeval on päevarekord 80 kilovatt-tundi.

Vähem kui kahe aastaga on jaam tootnud peaaegu 20 000 kilovatt-tundi elektrit.

Eluiga 30 aastat.

Sarnased jaamad tootsid Eestis eelmisel aastal kokku umbes

500 MWh elektrienergiat.

Mikrotootjad teevad levitaja töö keerulisemaks

Mikrotootjate buumil hoiab silma peal ka Elektrilevi.

"Kui mikrotootmise kogused kasvavad, tuleb võrguettevõttel hakata vaatama, kas võrk on "piisavalt tugev", et mikrotootmise kaootiliselt võrku suunatud elektrikogused ei hakkaks häirima teisi tarbijaid, tekitades nende jaoks näiteks pingekõikumisi," selgitab Elektrilevi pressiesindaja Kaarel Kutti.

Esialgsed paarsada mikrotootjat elektrikutele veel kuigi palju halle karvu ei too, kuid näiteks rikete korral hoitakse neil silma peal. Võrguelektrike ohutuse tagamiseks peab juhtimiskeskus olema kindel, et võrgust on eraldatud ka mikrotootjad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee