VAIKELU AUTOTURUL: Raadi automüüjad tõdevad, et peale juuni alguses tehtud reidi on müük praktiliselt seiskunud.
Arvo Uustalu 30. juuni 2014 07:00
Tartu kunagisel punakotkaste lennujaamal tegutsevad firmad süüdistavad maksu- ja tolliametit neilt viimasegi kliendi võtmises

"Relvastatud politseinikud blokeerisid väljapääsud, nii et ka kliendid ei saanud dokumenti ette näitamata lahkuda. Nemad meile kohe kindlasti tagasi ei tule," kurdab üks Raadi autofirma omanikest Janek Kähi.

Raadi autokeskuses tegutsevad väikeettevõtjad on meeleheite äärel, kuna jõuline kontroll ja laialdane meediakajastus on viinud automüüjad selleni, et suur osa neist pole enam kui kolme nädala jooksul suutnud maha müüa ühtegi masinat.

Automüüjad oma nime ja näoga ajakirjanikuga rääkida ei taha, sest kardavad, et see võib neile kätte maksta. Nad väidavad, et juba pool aastat kestnud laimukampaania, milles antakse mõista, et kõik automüüjad on sulid, on teinud oma mooramehe töö. Kaupmeeste vabatahtliku kõneisiku rolli võtnud Kähi ütleb, et viimase poolteise kuu jooksul pole ta müünud ühtegi autot.

Häbiposti panekuga nuga selga

"Juuni on läbi aastate olnud kõige kuumem müügikuu. Kui aga kõikmõeldavatest kanalitest tehakse selgeks, et eriti kriminaalne on Tartus asuv Raadi autokeskus, siis konkurente on palju. Kindlasti on inimesi, kes pole saanud kasutatud sõidukit ostes seda, mida ta on lootnud, kuid selle süü võiks pigem jätta ostja kanda. Täna on olemas siiski kõik võimalused nii sõiduki kui ka müüja tausta kontrolliks ja seda Raadi automüüjad ei karda," räägib Kähi.

Ühiskirjas tõdevad kasutatud autode müüjad, et viimaseks piisaks karikasse oli reid, mida kõrvaltvaatajate silmis võiks pidada vangist põgenenud mõrvarite tabamise operatsiooniks, sest kaasatud oli lausa täisrelvastuses politsei.

"Reidile järgnevalt peatas maksu- ja tolliamet Raadi autokeskuses müügis olevate autode registreerimise autoregistris. Nüüd peaks ostja ootama kuni 30 päeva, enne kui sõiduk tema nimele vormistatud saaks. Seda tegevust nimetavad ameti töötajad järelkontrolliks ja selle vajaduseks. Tahaks küsida, kas klient, kes tuleb ostma kasutatud sõidukit, on tõesti nõus ootama kuni 30 päeva? Kas see pole otsene majandustegevuse takistamine, kus kindel eelis on konkurentide käes?" seisab automüüjate ühiskirjas.

Automüüjad ei saa aru, mille järgi arvatakse, et Raadi autoturul on ebakvaliteetsed sõidukid ja nende müüjad petavad kliente. Müüjate sõnul alustas tarbijakaitseamet 5. juunil toimunud reidi ajal kõikides platsi kauplustes menetlust, mis lõpetati, ilma et keegi oleks saanud ettekirjutust või trahvi.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütleb Õhtulehele, et kõikidel platsidel oli suuremal või vähemal määral eksimusi ning nendele viitasid kontrollimisel ka kontrollijad.

Automüüjad tõdevad, et praegune turusituatsioon on selline, et kasum müüdud autolt on vaid mõnisada eurot või juhtub, et seda ei saadagi. Siit ka väikesed palgad ja riigimaksud.

"Kuna Raadil müügis oleva keskmise sõiduki hind on orienteeruvalt 3000–4000 eurot, siis siit ka lihtne matemaatika – keskmise kasumiga kaasnev käibemaks on 30–40 eurot. Kuid vaatamata reaalsusele pistetakse Raadi autokeskuses kauplevad firmad kokku ettevõtjatega, kes oma müügitegevusega annavad 80% ­selle sektori käibemaksust. Loomulikult on numbrid teised, kui hinnad sisaldavad käibemaksu ning sõiduki müügihind on paarkümmend tuhat eurot, kuid selliseid Raadilt ei leia," ütleb ta.

Kähi teada on üks automüüjatest ühtlasi pöördunud advokaadibüroo poole, kuna tema arvates ei saa asi nõnda edasi minna.

Palk väiksem kui koristajal

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevident Siim Tamm selgitab vastuses Raadi automüüjatele, et kontrolliti probleemsemaid automüügipiirkondi, nagu Kadaka tee Tallinnas või Raadi Tartus, kuna seal toimub aktiivne ettevõtlus, kuid kus maksude laekumine on reeglina olematu.

Ameti teatel on Eestis registreeritud pea 1800 sõidukite müügiga tegelevat ettevõtet. 55 ettevõtet annavad ligi 80 protsenti kogu sektori käibest. Raadil tegutsevast 18 äriühingust 15 on Tamme sõnul käibemaksukohustuslased, kellest kaheksa tasusid tänavu jaanuarist maini käibemaksu kokku 13 850 eurot.

Ehk siis töötaja kohta keskmiselt 346 eurot kuus. Sealjuures on seitse ettevõtet deklareerinud viie kuu kokkuvõttes käibemaksu enammakset, mille tulemusel on riigilt hoopis tagasi küsitud 4302 eurot.

Raadil tegeleb automüügiga 20 inimest. Seitse ettevõtet ei ole töötajaid deklareerinud. Neljal ettevõttel oli kuus deklareeritud keskmiselt üks töötaja, kelle keskmine töötasuväljamakse oli brutos 274 eurot ja seitsmel ettevõttel 2–4 töötajat, kelle keskmine brutotöötasu väljamakse oli ca 266 eurot.

Tamme sõnul on süvendatud kontrolli puhul 30 päeva maksimaalne tähtaeg, mis kulub ära üksnes juhul, kui sõidukil või dokumentatsioonis tuvastatakse puudusi või võltsimistunnuseid.

Kähi leiab, et selle asemel, et karistada, võiks automüüjaid juhendada ja koolitada. Turetski ütleb Õhtulehele, et nelja ameti ühistegevusest on avalikkust teavitatud möödunud aasta kevadest saadik, kusjuures koostatud on ka kasutatud autode müügi juhend ja automüüja meelespea. Ühtlasi on ettevõtjate tähelepanu rikkumistele pööratud.

Turetski selgitusel pandi müügiplatside kontrollmeeskonnad paika nõnda, et ühes tiimis oli politsei- ja piirivalveameti esindaja ning tarbijakaitseameti esindaja.

"Millist vormi ja varustust on kontrollides kasutatud, on järelevalve läbiviijate otsus ning kindlasti ei saa politsei- ja piirivalveameti esindajatele ette heita seda, et nad on olnud oma igapäevases välivormis ja kasutatud on ka politsei-ja piirivalveameti alarmsõidukeid," tõdeb ta.

 

Pooltel dokumendid korrast ära

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevident Siim Tamm kinnitab Õhtulehele, et mitme ameti korraldatud kontrolli eesmärk oligi eelkõige ausa konkurentsikeskkonna saavutamine ning tarbijate kaitsmine.

«Ei ole aktseptitav, kui korrektselt tegutsev äriühing ei ole oma hindadega turul konkurentsivõimeline kõigest seetõttu, et tema hinnad sisaldavad ka makse. Seetõttu peaks just võrdseid konkurentsitingimusi soovivad ettevõtted olema huvitatud ametite kõrgendatud tähelepanust antud sektorile,» nendib ta.

Kontrollidel märgiti üles kõikide Raadil müügis olnud sõidukite VIN-koodid olenemata müüjast. Kui ülesmärgitud sõidukitega minnakse registritoimingut maanteeametisse tegema, siis võetakse avaldus vastu ning teavitatakse, et haldustoimingu menetlemine võtab kuni 30 päeva.

«See tähendab, et kui sõidukil või dokumentatsioonis on puudusi, näiteks tuvastamatud isikud, viited võltsimisele, puuduvad dokumendid, siis kulub nende kontrollimisele rohkem aega. Kui aga kõik on korrektne, siis tuleb vastus mõne tööpäeva jooksul,» selgitab Tamm.

Üle-eelmise nädala seisuga osutusid maksu- ja tolliameti analüüsi ja kontrolli tulemusel pooled Raadil fikseeritud sõidukite dokumentidest sellisteks, mille kontrollimisega läheb rohkem kui paar päeva.

«Peamiselt on probleemiks soetusdokumentidel esinevad tuvastamatud isikud ning ebatõenäolised hinnad, mis viitavad sellele, et äriühing peaaegu tulu ei saa või on tehinguga lausa kahjumis. Skeemitamisele viitavad ka piirkonna töötasud ja deklareeritavad käibed, mis on MTA jaoks märgiks, et äriühingute tegevus ei pruugi olla korrektne,» tõdeb Tamm.

Kommentaarid  (77)

ss 1. juuli 2014 19:12
tähendab, et kui ma tahan osta sõiduki ja minna reisile, ei saa ma seda teha, kuna teh passi saab alles sügisel?
Erik 1. juuli 2014 08:51
Ise kerisite omale sita kokku. Aga mul on teile hiilgav idee. Nüüd kerige odomeetrid päris nulli ja hakake uute autode müüjateks. Edu, sullerid :)
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS